Malev II.vahetus, Laste Vabariik

21.augustist kuni 29.augustini toimus Väike-Maarjas Noorte Maleva II vahetus. Maleva käigus said uue kuue klaastaara konteinerid, tehti heakorratööd alevis ja surnuaias, värviti Kiltsi rahvamaja lava ning askeldati noortekeskuses. Noored olid väga usinad töötama, kuid kahjuks vedas mitmel päeval ilm meid alt ning välitööde tegemine oli pea võimatu. Õnneks oli meie noortekeskust ees ootamas üks tore üritus “Laste Vabariik”, mille raames said malevanoored praktilise suurürituse korraldusmeeskonnas töötamise kogemuse.Kõik noored said korraldusmeeskonna poolt ainult kiidusõnu. Kui töönädal oli läbi saanud, siis ootas noori ees, blogilugejatele tuttav,  rajaleidja, kes ka esimese vahetuse noortele teadmisi jagasid. Maleva viimasel päeval toimus meil väljasõit Tartusse, et ikka präänikut ka oleks kogu selle töötamise nädala lõpuks. Tartus külastasime EscapeTartu Escape Room´i (link). Minul isiklikult polnud sellise kohaga kogemusi, kuid osadel meiega kaasas olnud noortel oli juba mingi eelaimus olemas. Olin enda seisukohalt kogu selle kogemuse suhtes esialgu üsna skeptiline kuid siiski 100% kindel, et noortele pakub see parasjagu närvikõdi ning elamusi. Meid jagati 4 gruppi ning ka meie Anuga saime kumbki ühe grupiga liituda. Ühes grupis oli 6 inimest. Siis jagati grupid erinevatesse tubadesse laiali ning ülesandeks oli sealt ruumist välja pääseda. Ja olgu öeldud, et tegu ei olnud vaid ühe ruumiga, vaid väga oluline oli teha tiimitööd ning lahendada erinevaid mõistatusi ja ülesandeid, vaid nii pääsesid sa avama erinevaid uksi, lukkusid, kappe jms. Esialgu olin küll skeptiline, et kuidas minusugune nõrganärviline sellises kohas vastu peab, aga õnneks oli see Escape Room täpselt minu närvikavale paras. Rohkemat ei olnudki vaja, muidu oleks juba liiga hirmsaks läinud. Noored olid samuti väga vaimustunund ning sel ajal, kui puhkeruumis veidikene midagi hamba alla saadi, jagasid noored oma emotsioone ja kogemusi. Kõik olid väga elevil ning arutati mis kellelgi valesti läks, kui palju keegi abi küsis ja kui kiiresti keegi ruumist välja sai.

Edasi võtsime suuna Lõunakeskusesse kus said noored hädavajaliku shopingutuuri teha ning peale seda suundusime juba Tagurpidi Majja (link) . Kui esialgu arvasime, et no mis see üks tagurpidi maja ikka olla saab, siis lõpuks pidime tunnistama, et tõesti, päris imelik värk. Nii vahva oli vaadata kuidas aju hakkas vingerpussi mängima ning kõik väga segaseks ja tasakaalust välja olid aetud. Päris keeruline oli seista/kõndida, nii nagu tavaolukorras teeksid, sest lisaks sellele, et maja oli tagurpidi, oli ta ka pisut kaldu, mis omakorda tegi olukorra veel keerulisemaks ja naljakamaks. Aga noored said toredaid pilte ning ägeda kogemuse osaliseks. Meie grupist ei suutnud keegi kauem kui 15 minutit majas sees olla, sest pea hakkas niivõrd hullusti ringi käima.

Aga eelpool mainitud Laste Vabariigist. Laste ja noorte kultuuriaastal 2017 sõitis suvel mööda Eestit ringi elamustuur Laste Vabariik. Tähistades sellega üheskoos Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! Väike-Maarjasse jõudis Laste Vabariik 27.08.2017.  Noortekeskuse ja Raamatukogu õuealale sätiti üles Laste Vabariigi buss, mis rändas juba eelnevalt paljudes valdades. Õuealalt sai leida erinevaid töötubasid, esindatud olid Eesti Tuletõrjemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum, Arhitektuuri huvikooli töötuba ja Eesti 2.0 kus sa tutvuda 3D printeri tööga. Samuti oli õuealale üles pandud labürint mille seinetel oli väga palju huvitavat infot. Nii väiksed kui ka suured leidsid endale igast töötoast midagi meelepärast. Laste Vabariiki ringi sõidutanud bussi sisse oli ehitatud välilava , millel toimus etendus. Etendus kestis pea tunnikese ning meie õnneks oli huvilisi etendust vaatama kogunenud uskumatult palju. Meie suureks rõõmuks oli ka ilm ilmeline ning aitas kõige toimimisele kaasa. 🙂 21371165_2024689430894074_1792487917512811661_n

Toredad näitlejad, etenduse peategelastega. Foto: “Laste Vabariik” facebook  (Rauno Kaibiainen, Katrin Kalma, Kati Ong ja Artur Linnus.)

Peale etendust said oma suurepärast lauluoskust esitleda, Sirje Sõnum´i saatel, Väike-Maarja valla väikesed laululapsed, kes said oma etteastega suurepäraselt hakkama. Imearmas oli vaadata, kui vapralt ja keskendunult, nad nii paljude inimeste ees esinesid.

Kõige uhkemad olime me loomulikult oma Maleva kohviku üle, sest valmistatud hõrgutised kadusid lettidelt kiiremini kui me jõudsime neid valmistada. Alustasime noortega oma tööd juba paar tundi enne ürituse algust, et jõuaksime ikka parasjagu ettevalmistusi teha. Olgugi, et alustasime varem, siis tundus, et küpsetised said ülimalt maitsvad, sest lõpuks olidki meil ainult tühjad pihud ning kõigil ostjatel kõhud head paremat täis.

21016155_1668058789872069_5373483857287854947_o

Maleva kohvik hommikul täies hoos tööl.

21055921_1668213429856605_9024136117864706544_o

Eesti Tuletõrjemuuseumi töötuba

21082792_1668058209872127_886734166924148170_o

Varahommikune ettevalmistus.

21056242_1668214916523123_6453169030905012551_o

Ja rahvas juba etendust vaatamas. 🙂

21083169_1668213649856583_8443212844888227336_o

Väiksed vaprakesed oma viisijuppe esitamas.

21083511_1668213486523266_954597201944958059_o

Tartu Mänguasjamuuseumi töötuba.

21122698_1668213596523255_7354321334350198237_o

Arhitektuuri huvikooli töötuba.

21125518_1668213373189944_7431325094834130648_o

Eesti 2.0 töötuba. 3D printer

21078474_1514423348596078_4237477103495889728_n

Noorsootöötajad Egle, Marge ja Anu

Vot seekord siis sellised seiklused 🙂

Noortekeskus ootab oma väikseid ja suuri sõpru ikka noortekeskusesse, oleme avatud E-R kell 14.00-18.00 🙂

Järgmise korrani,

Egle .

 

Advertisements

Maleva I. vahetuse lõpp, hundikutsikate matk.

19. -20. juuni käisid meie valla I.vahtuse maleva noored matkal “Kas hundil on pojad või kutsikad”, millest ka eelmises blogipostituses juttu tegin. Nimelt mai kuus läbisime me endakeskis kontrollmatka ning nüüd jõudis kätte hetk läbida õige rada. Kes ei tea mida “Kas hundil on pojad või kutsikad” matk endast kujutab siis siin on teile väike infokilluke: Matk on kingituseks Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul. 2017. aasta kevadest sügiseni läbivad saja noortekeskuse noored üle Eesti kaks pikka RMK matkarada. Meie kingituse üldeesmärk on tutvustada noortele looduses liikumise võimalusi ja julgustada neid vaba aega rohkem looduses veetma. Rohkem matka kohta saad lugeda siit.

Meie matkapäev algas hoopiski noortekeskuses kuhu olid meile külla tulnud toredad juhendajad RMK-st. Noored jaotati kahte gruppi ning nendega viidi 1,5h jooksul läbi erinevaid ning väga põnevaid tegevusi. Peale seda suundusime keha kinnitama Georgi Pubisse, kus meile pakuti maitsvat suppi, et ikka pikaks matkaks energiat jätkuks. Kõhud täis oligi aeg asuda teele…

Oma teekonda alustasime me Aravetelt, koos Aravete noortega. Meile Anuga tulid seltsi Aravetelt Helena ja Annika, kes aitasid meid õigel teel hoida ning hoidsid meeleolu üleval ja tempot kontrolli all 😀 . Matk kujunes ~15 kilomeetri pikkuseks, kuid olgugi, et matk oli pikk, noorte silmad ikka särasid. Õhtu lõpuks olid täiskasvanud pigem rohkem väsinud kui noored, kes jõudsid veel hilja õhtul öömatkalegi minna. Matk toimus marsuudil Aravete-Simisalu. Kui esialgu kõndisime maanteed mööda siis lõpuks meie toredad, kohalikud giidid juhtisid meid veidi rajalt kõrvale ning läbisime ka Kodru raba raja mis oli meeletult ilus. Raja lõpus ootas meid juba Vargamäe ning sealt veel kilomeetrikesed ning olimegi kohal Simisalus kus ootas meid juba maitsev, soe õhtusöök ning Türi ja Sõmeru noored, kes olid oma teekonda teiselt poolt alustanud ning samuti Simisallu jõudnud. Kõhud head paremat täis tangitud, oli meil võimalus oma pesad üle vaadata ning natuke jalga puhata. Pärast väikest hingetõmbepausi ootas meid juba meesterahvas seiklus-ja matkafilmast 360 kraadi ( loe täpsemalt siit), kes jaotas noored noortekeskuste järgi gruppideks. Meie läbisime meeskonnamängu “Filmifestival” (loe täpsemalt siit ) mille osas olid noored esialgu väga skeptilised, kuid kui juba filmide tegemiseks läks siis oli ideid rohkem kui küll ning klipid said meeletult naljakad. Kui esialgu tundus, et aega nende klippide meisterdamiseks on rohkem kui küll, siis lõpuks jäi päris mitmetel gruppidel ajast puudu ning pidime festivali edasi lükkama. Kuid lõpuks said kõik filmid niiöelda “purki” ning saimegi pidulikult festivali avada ning klippe vaadata. Tore oli tõdeda, et kõik grupid olid vaeva näinud ning ideed olid väga head. Festivali ajal sai iga grupp sedeli kuhu pandi kirja kõige lemmikuma filmi produtseerija ning hiljem selgus häälte kokku lugemisel publiku kõige lemmikum. Publiku lemmikuks ostutus Väike-Maarja noortekeskuse noorte grupp. 🙂 Kui auhinnad olid jagatud suundusid noored omi tegevusi tegema, kes istus lõkke ääres, kes lobises niisama, kes mängis toas kaarte/padjasõda, kes käis öömatkal :). Oli ütlemata tore, kuid pisut ka väsitav päev.

Järgmisel hommikul alustasime oma päeva mõnusa hommikusöögiga, peale seda pakkisime oma asjad kokku ning alustasime Simisalus oma viimast programmi, mis oli korraldatud RMK inimeste poolt. Noored jagati taaskord gruppidesse ning nad pidid lahendama erinevate meelte ja teadmiste abil ülesandeid, vastama küsimustele. Kuigi ilmaga olid natukene kehvad lood, sest õues sadas vihma, siis hoolimata sellest said noored kõik ülesanded täidetud ning hiljem kokkuvõtteid tehes tunnustati taaskord parimaid. Kui RMK programm oli läbi saanud seadsime meie, Simuna ja Väike-Maarja malevlased, oma sammud juba Vargamäe poole. Meie õnneks oli ilm vahepeal märgatavalt paremaks läinud, sest saime isegi pilve tagant piiluvat päikest näha. Vargamäel ootas meid juba uus programm, kus Vargamäele otsiti peremeest. Taaskord said noored gruppides töötada, cv-d koostada ning pidid ühe enda grupist saatma niiöelda töövestlusele. Kuna noored olid selleks hetkeks juba piisavalt väsinud siis ei tekitanud see programm neis erilist elevust, kuid siiski oli see jälle hea kogemus, õppimine läbi “mängu”. Peale programmi lõppu saime toeka ja ülimalt maitva lõuna Vargamäel ning seejärel suundusimegi juba kodupoole. Meie vahva kahepäevane seiklus saigi selleks korraks läbi.

Mina, kui juhendaja, pean tunnistama, et nii toredate ja avatud noortega on lausa lust ringi käia, sest ka meil Anuga oli lõbu laialt ja nautisime seda väljasõitu väga 🙂 🙂 Aitäh teile noored !

Veidi pilte ja videoklipp meie teekonnast:

 

MAI

5.mail käisime noortega mängimas MM Paintballis. Rõõmsate nägudega ning väga positiivselt meelestatud instruktorid ootasid meid  pikisilmi, sest olime esimeste seas kes said nende uut väliväljakut katsetada. Mängima olid tulnud noored nii Simunast, Väike-Maarjast kui ka Kiltsist. Kui algul olid noored skeptilised, kas rehvide vahel saab ikka sellise elamuse nagu nad olid oodanud, siis lõpuks kui esimene lahing olid peetud, oli  kuulda vaid noorte õhinat, käis kõva strateegiate välja töötamine ning noorte näod olid rahulolevad. Kuigi ilm oli imeline siis siiski segas pisut mängimist üsna kõva tuul. Suhteliselt võimatu oli kedagi konkreetset sihtida ning oma osavust näidata, sest tahes-tahtmata lendasid kuulid üks Elvasse ja teine Põlvasse.

 

11.05 käis noortekeskuses Anne Õuemaa, kes külastas meid projekti “Coachi mind” raames. Projekti kohta saad lugeda lähemalt siit. Ühisprojekti, eesmärk on luua nii noortekeskuste juhtidele kui ka noorsootöötajatele süsteemse lähenemisega jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis tagab veelgi enam noorte vajadustest lähtuvad kohaliku tasandi tegevused. Koolitus toimub kolmel korral käesoleva aasta jooksul.
Esimesel kohtumisel tegime läbi väga palju praktilisi harjutusi, et mõista, kus me ennast ja oma meeskond hetkel näeme. Joonistusid välja mõned murekohad, kuid samas saime üksteiselt päris palju positiivset tagasisidet. See oli ülimalt armas ning siiras, sest olgugi, et me kõik teame, et hindame üksteist väga, siis saab see kõik hoopis uue väärtuse, kui inimene vaatab sulle silma sisse ning räägib sinu tugevustest, positiivsetest külgedest. See teeb lausa kohe pisut kohmetuks, kuid siiski tekitab hea, sooja tunde.
Teadsime seda kõike mis mainitud sai ka ennem, kuid nüüd saime justkui lisa kinnituse, et see mille poole me püüdleme on õige. See innustab meid veelgi enam murekohtadele lahendusi otsima.

13.05  suundusime me kontrollmatkale nimega “Kas hundil on pojad või kutsikad”. Matk on kingituseks Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul. 2017. aasta kevadest sügiseni läbivad saja noortekeskuse noored üle Eesti kaks pikka RMK matkarada. Meie kingituse üldeesmärk on tutvustada noortele looduses liikumise võimalusi ja julgustada neid vaba aega rohkem looduses veetma. Rohkem matka kohta saad lugeda siit. Ühesõnaga meie otsustasime kontrollmatka läbida Ebavere Tervisespordikeskuse radadel. Et muuta matka põnevamaks tegime matka orjenteerumise näol. Tublid matkajuhid olid meile rajale jätnud küsimusi millele pidime vastuseid leidma. Esialgu oli plaanis tekitada väikest viisi võistluslik moment, kuid kuna rahvast nii palju kokku ei tulnud siis otsustasime ühtse meeskonnana tegutseda. Raja saime ilusasti läbitud ning kõik küsimused said vastuse. Ebavere rajad esitasid meie väikestele matkalistele paraja väljakutse, kuna vahepeal olime väga järskude küngaste otsas ning pidime sealt ju kuidagiviisi ka alla saama. Õnneks jäid kõik elu ja tervise juurde ning juba järgmine hundikutsikate matk ootab meid ees juba juuni kuus.

17.05 Toimus Simuna kooli ja Väike-Maarja Valla Noortekeskuste koostööl õpetlik filmiõhtu. Kuna hetkel on igasuguste mõnuainete tarvitamine noorte seas väga aktuaalne siis otsustasimegi, et sellel teemal tuleks rääkida ning arutleda. Filmiõhtu juhatas sisse Timo Kalter, kes hetkel töötab osaliselt Rakvere haigla intensiivravi osakonnas õena. Timol oli eelnevalt ette valmistatud PowerPoint esitlus millele toetudes tutvustas ta noortele viite erinevat, kuid väga laialdaselt levinud mõnuainet. Üritas, mis see Timo üritas, kuid noortega sel teemal arutleda väga ei saanud, sest kes ikka tahab vanemate ja õpetajate kuuldes sellist teemat lahata. Olgugi, et ettekande tegemiseks oli vaid pool tundi oli see väga heaks soojenduseks filmile. Vaatasime filmi Varesesaare Venelased, filmi kohta infot saate siit. Kuna tegu on dokumentaalfilmiga, siis olid paljud asjad noorte jaoks väga imelikud, naljakad, piinlikud. Kuulsin tagasisidena ka seda, et film oli raske ning lapsed ei saa sellest midagi aru. Ilmselt iseseisvalt ei saagi, see on tõsi, sellepärast palusime filmi vaatama ka lapsevanemad, et hiljem seda kõike analüüsida. Vanemaid oli vähe, kuid rääkides Simuna Kooli huvijuhiga mainis ta, et õpetajad võtavad selle oma südameasjaks, et seda kõike koos läbi töödata. Usun, et kui õpetajad noortega seda filmi veel analüüsivad jõuavad nad siiski asja tuumani. Kasvõi räägivad sellest, et see väike tüdruk, kes seal armsalt kaamerasse hingas ja noortele nõnda palju nalja tegi, elab korteris kus on külm, et tema ema ei pruugigi olla igal õhtul kodus ja isegi kui on siis ei pruugi ta olla adekvaatne. Film sisaldas pööraselt väikseid detaile millele tuleks noorte tähelepanu pöörata, sest ise nad ilmselt ei oska või ei taha neid endale teadvustada.
Kiidan väga Simuna Kooli, sest paremat koostööd noorte huvide eest väljas olevate asutuste vahel ei oskakski tahta. Suur aitäh ja kummardus Simuna Koolile 🙂

Maleva vestlused toimusid 19., 24. ja 25.mail. Toimus siis grupivestlus noortega, kes avaldasid soovi malevas osaleda. Vestlusi tuli noortekasse läbi viima väga armas naisterahvas Katrin Jaanimägi, töötukassast. Noored olid väga kohusetundlikud ning ilmusid õigeks kellaajaks vestlusele. Kui algul olid noored väga ärevil ning hirmunud siis üsna pea said nad aru, et asi ei ole üldse nii hull kui nad olid kartnud. Katrin küsis nende käest põhilisi küsimusi mida ka tava töövestlusel küsitakse ning juhtis nende tähelepanu ka erinevatele seadustele, selgitades neile nende kohustusi ning õigusi. Ühel vestlusel osales 7 noort ning aega vestluseks oli ~1,5h. Kõik said suurepäraselt hakkama ning vestluse arenedes muutusid noored ka julgemaks. Siiski toonitan, et vestluste põhjal me ühtegi otsust Malevasse pääsemise või välja jäämise kohta ei teinud. See oli noortele heaks kogemuseks, sest kindlasti tuleb neid olukordi veel, kui tulevikus peab töövestlusele minema. Noorte valimisel malevasse sai suures osas sai määravaks noorte endi poolt avaldusse kirjutatud põhjendused malevas osalemiseks. Mingil määral ka vanus, eelisseisus olid nooremad kandidaadid.

Maleva I vahetusse 12.-20. juuni ootame:
Andro Turu
Birgit Toming
Gerddo Kägu
Hanna Mälton
Janar Pall
Jonete Visnapuu
Joonas Palmisto
Karel Nõmmiste
Kristina Kaasik
Maris Nõmmiste
Rando Linnas
Rasmus Kaasik
Remo Ojaste
Kustav Kundla
Reno Tikka
Aleksander Kopso
Angela King
Emma Laansalu
Ingrid Treffner
Kerli-Karmela Savolainen
Marten Rikberg
Pert-Erik Purge
Regina Maasik
Richard Veelaid
Voldemar Pops

II vahetusse 21.-29. august ootame:
Rayan Veia
Merette Möldre
Age Uusmaa
Diana Hamidzanova
Kaarel-Andres Kelgo
Kelli Laansalu
Kristiina Raag
Külli Tark
Laura Kõiv
Markus Masing
Robin Haus
Egle Toomeniit
Anete Tomingas
Madli Matvejev
Armo Zirk
Birgit Veermets
Brita Moorits
Egle Kortin
Evelin Kortin
Karl-Martin Nurkma
Krislyn Kitsing
Marili Kiisk
Maria Meidla
Raine Hiiemäe
Annabel Kaare

24.mai käisime me Anuga Õuesõppe konverentsil Rakveres. Selle aasta teemaks oli “Tuli- sõber või vaenlane”. Igaühe elu on seotud looduselementidega – õhk, vesi, tuli, maa. Eelmisel aastal oli meie konverentsi teemaks vesi, käesoleval aastal on teemaks järgmine element – tuli. Eesmärgiks on hajutada õpetajate hirmu elava tule kasutamise ja tuleteema käsitlemise suhtes lasteaias.

TLÜ Rakvere kolledž õuesõppe konverentsi idee on jätkuvalt vahendada häid õuesõpetamise kogemusi koolitajatelt ja praktikutelt õpetajatele, kes need oma igapäevatöös kohe kasutusele saaksid võtta. ( http://www.tlu.ee/et/Rakvere-kolledz/Syndmused/7152/konverents-2017)

Olgugi, et enamus töötubadest olid suunatud enamjaolt alushariduse pedagoogidele, saime ka meie noorsootöötajatena palju häid ideid ning midagi mööda külge maha ei jooksnud. Mina osalesin kahes õpiõues, esimese õpiõue teema oli Veest ja tulest (erinevaid tule tegemise viise), seal andis meile oma teadmisi edasi Peep Tobreluts, kelle käe läbi õppisime me tegema erinevatest materjalidest tuld ning samuti saime ise teha lõkkeaseme. Olin päris uhke enda üle, sest olin ainus kellel see õnnestus ( kohe näha et maa laps) 🙂  🙂 Teiseks õpiõueks valisime Anuga Liis Vääna ja Reelika Lõhmuse õpiõue Põlev maja – lõimitud õppekasvatustegevus.  Seal tutvustasid lasteaiaõpetajad meile enda välja mõeldud lõimitud õppekasvatustegevust kuhu olid seotud peaaegu kõik valdkonnad. Kõige enam jäi meelde õpetajate välja mõeldud luuletus ning habemeajamisvahuga mängumaja katmine (imiteerides leeke) ning seejärel veega maja “kustutamine”.

 

Noortekeskused Simunas ja Väike-Maarjas puhkavad 12.juunist kuni 12. augustini 🙂 Soovime teile kõigile mõnusat suve !

 

Egle

Väike-Maarja valla noorte malev 2017

Alates tänasest algas noorte malevasse registreerimine. Registreerimine ainult internetis, kui vajad abi, siis ootame sind noortekas ning oleme nõu ja jõuga abiks. 🙂

Väike-Maarja Valla malev toimub kahes vahetuses:

12.-20.juuni ning
21.-29. august.

Kokku saab malevas osaleda 50 valla noort.

Malevas töö tegemiseks pead sa olema 13-15 aastane.
Registreerimine alates 24. aprill kuni 7.mai. KINDLASTI PÖÖRATA TÄHELEPANU, ET REGITREERIMINE LÕPPEB 7.MAIL KELL 00.00, hiljem laekunud avaldusi arvesse ei võeta. 

Täpsemad töökohad selguvad siis, kui malevasse registreerimine on lõppenud ning malevasse saanud noorte nimed välja kuulutatud. Malevas osalejate lõplik nimekiri selgub hiljemalt 1.juunil noortekeskuse facebooki lehel, blogis ja valla kodulehel.
MALEVAS OSALEMISEKS PALUN TÄIDA ÄRA ALLOLEV VORM! NB! Eriti oluline on vastata põhjalikult küsimusele „Miks sa soovid malevas osaleda?“ Kindlasti ära jäta tühjaks kontaktandmeid, muidu me ei tea, kellega ühendust võtta.

Ankeedi täitmiseks leiad siit:

https://docs.google.com/forms/d/1EUa5LyayUiaHvGm4FKZquIc3960bM-_jft7rfDGYEiA

Sel aastal toimub ka malevasse soovijatega töövestlus. Töövestlused toimuvad 19., 24. ja 25. mai Väike-Maarjas, Simunas ja Kiltsis. Täpse vestluse aja saadame igale noorele isiklikult ankeedis toodud kontaktidel.

Lisainfo telefonil või e-posti teel:
Marge Loo 558 0213
Egle Pent 5838 0207
Anu Loorits 520 7516
noortekeskus@v-maarja.ee

VEEBRUAR & MÄRTS 2017

Piljarditurniir Simunas ja Väike-Maarjas- Oleme püüdnud iga kuu vähemalt ühe piljarditurniiri korraldada, mis, peab tunnistama, on Simunas küll natuke paremini käima läinud kui Väike-Maarjas. Väike-Maarjas ostustasime me piljarditurniiri asemel hoopiski kaardimänguturniiri korraldada. Tuleb tunnistada, et noored on väga kavalad, sest ma ei saanud tükk aega arugi, et üks poiss mu selja taga oma telefoniga mu kaarte üles pildistab ja siis pilte oma kaaslastega jagab 😀 aga nii palju osav olin ma siiski, et suutsin vaatamata sellele mitte viimaseks jääda.
Simunas läks piljarditurniiri korraldamine päris edukalt, saime kõik üksteisega läbi mängida ning koondtabel joonistus tahvlile. Hiljem lugesime punktid kokku ning saime selguse, kes oli meist kõige osavam. Siiski osavõtu eest premeerisin kõiki osalejaid väikese šokolaadiga.

Fimosavist meisterdamine- Sõbrapäeva eel otsustasime meisterdada kas siis endale või oma sõbrale võtmehoidja, kõrvarõngad või lihtsalt ühe toreda kujukese. Kuna minule väga meeldib fimosavi siis võtsimegi nõuks need asjad fimost teha. Algul olid noored väga entusiastlikud, kuid kui nad nägid kui palju vaeva nõudis selle savi pehmeks mudimine ning selle lahti rullimine siis muutus koge see protsess nende jaoks jube tüütuks. Siiski suutsid nad ennast nii palju sundida, et oma asjad lõpetasid nad ära ning välja kukkusid ütlemata toredad võtmehoidjad ja ehted. Üks poiss oli veel eriti leidlik ning meisterdas hoopiski endale angry birdsi tegelasi, hamburgeri jms. See näitab väga hästi seda, et pole see meisterdamine midagi ainult “plikade” värk, kui oled piisavalt loova mõtlemisega saab igasugu vahvaid asju välja võluda. 🙂

Vastlad ebaveres- Veebruari lõpus käisime oma meeskonnaga tegemas mobiilset noorsootööd Ebaveres, kus toimus üks suur vastlapidu. Kuigi ilm oli sula ning igalpool oli lörts ning tänu sellele hakkasid jalad ikka väga kiiresti külmetama, möödus õhtu siiski väga positiivsete emotsioonide tähe all. Meie noortekaga ise meeskonda kokku ei pannud, kuid olime toeks korraldusmeeskonnale ning abistasime nõu ja jõuga. Mina ei olnud enne sellisel vastlapäeva tähistamisel käinud, kuid julgen kindlasti soovitada, sest see mõnus õhkkond ning feeling mille sealt saad on kindlasti väärt kodust välja tulemist. Niiet järgmine aasta hoidke silmad-kõrvad lahti ning osalege ka. Aga mida siis meie seal tegime… Olime eelnevalt käinud kokkusaamisel ning jõudsime järeldusele, et üritus saab korraldatud nii, et rada koosneb erinevatest punktidest. Seega saimegi me igaüks ühe punkti kus me siis mingit kindlat tegevust läbi viisime… Tegevusi ma siia kirjutama ei hakka, sest kes tahab teada mis vahvat sellel üritusel tehakse, peab järgmine aasta ise kohale tulema. 😛  Alustuseks olid ühised tegevused nagu soojendustants, seejärel teatevõistlus ning siis juba mindigi võistkonnaga rajale. Peale raja läbimist said kõik sooja suppi, kuklit ja teed. Lõpuks sai igaüks teha ka endale oma metsiku ning selle siis lõkkesse visata. (Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna. Arvati, et kui see nukk asulast (nt külast) välja viiakse ja ära põletatakse, siis kaob ära igasugune viljatus ja ebaõnn). Peale seda toimus autasustamine ning vahvad, karvased tegelased laval kes õhtut juhtisid said võitjatel kätt suruda ning pilti teha.

Untitled

Maitsvad vahvlid- Kuna meie noortekeskuse tehnikavarasse lisandus vahvlimasin siis otsustasime noortega kohe ära proovida, kuidas masin toimib… Oleme proovinud nüüdseks ära nii isetehtud taigna kui ka vahvlipulbri. Mõlemad on väga maitsvad, seega kui aega on siis kindlasti võib ise proovida ( retsept siin) aga kui on kiire ja magusaisu kimbutab siis väga  maitsvad vahvlid tulevad ka pulbrist. Tüdrukud olid ise oma vahvlitega samuti rahul ning need kadusid taldrikult kui võluväel.

Öönoortekas-  Sel korral toimus öönoortekas Triigi spordihoones. Kui eelnevatel kordadel oleme teinud ööbimise eraldi noortekates siis sel korral otsustasime, et kogume noored kokku ning teeme ühise ürituse. Kui algul olid noored veidi skeptilised siis lõppkokkuvõttes sujus kõik hästi ning noored olid väga rahul, et selline ühine koosolemine toimus. Kogunesime kella 20.00-ks Triiki, sättisime end sisse, arutlesime ning panime kirja reeglid, seejärel suundusime alla spordisaali. Alustuseks mängisime Laagrikasvatajate koolituselt õpitud vahva plaksumängu, mis tuli noortel kümme korda paremini välja kui meil, täiskasvanutel. 😀 Siis mängisime ühe tekimängu, et üksteise nimesid paremini meelde jätta ja seejärel juba oligi aeg meeskonnad koostada ning teatevõistlusi läbi viima hakata. Teatevõistlused olid  küll väga tasavägised, kuid meie meeskond pidi siiski tunnistama teise meeskonna paremust. Pärast võistlusi andsime ohjad noorte kätte ning noored korraldasid spordisaalis väikese disko. Tüdrukud meisterdasid veel õhtul vahvleid teha. Diskot, pallimängu ja niisama üksteisega aja veetmist jagus umbes kella 4- 5-ni, seejärel oli kosta vaid vaikset nohinat. 🙂
Suur aitäh ka Aulele, kes meile lahkesti uksed avas ning lubas ruume kasutada 🙂
Kuna samal päeval käisime me ühel koolitusel kus mind natukene ära hirmutati, siis mul väga palju pildimaterjali ei ole, aga midagi ikka 🙂

Untitled1

 

Seikluskasvatuse viimane tegevus- lumelauakoolitus.

06.märtsil 2017 toimus Seikluskasvatuse viimane tegevus milleks oli lumelauakoolitus. Enne seda said noored mütata räätsadel ning suuskadel. Kuigi lund oli suusamatka ning lumelauakoolituse aeg vähevõitu, said noored siiski tegevusi nautida nii kohalikul Ebavere suusarajal , kui ka ideaalsel Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse nõlval. Ilmataat hellitas meid imelise ilmaga, isegi tuul, mis enne lauatama minekut tundus jäine, läks mäel olles meelest. Enne mäele minekut saime harjutada jalga ja kätt väiksemal mäel, kus juhendaja Andero häid õpetussõnu jagas ning nõu ja jõuga abiks oli. Tuli tõdeda, et noored said asja päris kiiresti selgeks ning üsna pea võis sammud juba suurema mäe poole seada. Seal õppisime sõitma mäetõstukiga. Kui esialgu teisi vaadates tundus see väga lihtne, siis tuli tegelikult tõdeda, et polnud ta nii lihtne ühti. Siiski, paar korda harjutamist ning noored olid juba väga osavad ning said iseseisvalt hakkama nii tõstuki kui ka lumelaua sõitmisega. Paar tundi mäel askeldanud kostitati meid ka maitsva ja kuuma supiga. See oli ideaalne punkt sellisele toredale väljasõidule. Ka noored, kes olid kaasa tulnud olid väga rahul ning nende suudelt tuli vaid kiidusõnu ning seda, et võiks ikka iga aasta lumelauaga sõitmas käia.

Huvitav oli minu jaoks ainult see, et huvi selle koolituse vastu oli väike, me pidime sõna otseses mõttes minema ja alevist noori kokku ajama, kuna viimasel hetkel otsustasid noored, kes kirjas olid, et nad ei tule…Kes kukkus keegi jala katki jms… Loodame, et suudame aja möödudes ikka noori niipalju kaasata ja huvi tekitada, et pigem ikka tormijooksu joostakse selliste pakkumiste peale. 🙂

Projekti toetas:

16343565_10211714388873028_900168277_n

 

 

Seikluskasvatus Simunas 07.02.2017

Kohale oli tulnud 7 asjalikku noormeest. Kohtumisel räägiti kaardil ilmakaarte määramisest (nii maismaal kui ka merel), arutleti milliseid kaarte on üldse olemas, kuidas kasutada kompassi, mis on asimuut- see oli poiste jaoks paras pähkel, kuid kui juhendaja ära seletas tuli see enamustele tuttav ette 😀 Tore fakt- “Inimene ei suuda ilma kompassita metsas sirgelt kõndida vaid hakkab alateadlikult ringe tegema, kuna inimese üks jalg on teisest lühem.” Korrati üle vajalik varustus ja riietus kui metsa minnakse, kuidas teha endale metsas onni- millele kõige rohkem tähelepanu pöörata, kuidas teha lõket ning pakkida seljakotti.
Poiste silmist oli näha, et asi huvitas neid väga ning juba anti ka omalt poolt juhendajale paar head mõtet, mida selle väikse koolituse raames veel teha 🙂 Eriti ajas, nii poisse kui ka juhendajat, õhinasse metsas onni ehitamine plaani võtta. 🙂

Järgmine kohtumine juba järgmisel teisipäeval 14.02.2017. Siis hakatakse mängima päästemängu, koht on veel täpsustamisel 🙂

 

Jaanuari tegemised 2017

05.01.2017 külastasime me Tartus asuvat Tähe piljardiklubi. Kuna vana aasta sees sai korraldatud noortekeskuses nii öelda „oma reeglitega“ piljarditurniir siis otsusasime uuel aastal hoopiski reeglid selgeks õppida ning järgmisel turniiril juba õigete reeglite järgi mängida. Koolitus kestis umbes tunnikese ning selle aja sees rääkis koolitaja meile pisut piljardi mängu ajaloost, näitas mõningaid nippe ja trikke mida mängides ära kasutada ning lõpetuseks võtsime läbi ka piljardimängu reeglid. Enamus meist pidi tõdema, et need reeglid mille järgi meie mängisime olid olnud täiesti valed. Kui enne koolitust olime me kõik suured teadjad ja maailma kõige osavaimad piljardimeistrid siis koolituse lõpuks sai selgeks, et me siiski ei teagi suurt midagi. Pärast koolitust ootas meid paari tunnine vaba aeg piljardisaalis kus saime õpitud teadmisi kohe praktiseerida ning väike snäkilaud, et veidi keha kinnitada. Päev oli parasjagu tegus ning informatiivne, kuid siiski ühest korrast koolitusel käia oli vähe, sest uut infot oli palju ja kõike ei suutnud kuidagi meelde jätta  aga mõned põhitõed said kindlasti selgemaks ning koolitus päris mööda külge maha ei jooksnud. Homme, reedel 03.02.17, korraldame uue piljarditurniiri ja eks siis ole näha, kui palju tegelikult meelde jäi. 😀

 

13.01.2017 toimus meil nii Väike-Maarja kui ka Simuna noortekas “Öönoortekas”, Simunas oli osalejaidpäris palju, Väike-Maarjas kahjuks tundus 12-nda hommikul, et peame ürituse ära jätma, sest lapsed, kes olid algul huvitatud, otsustasid siiski mitte tulla… 😦 Õnneks aga saime veel viimasel hetkel pundi kokku ja ööbimise korraldatud. Üritus kujunes väga vahvaks, küpsetasime piparkooke, mängisime mänge ning korraldasime filmiõhtu/öö. Vapramad suutsid lausa peaaegu kogu öö üleval olla 😀 Järgmine noortekaöö toimub juba märtsis Triigis. Otsustasime, et sel korral ei tee 2 eraldi üritust vaid koguneme kõik (Simuna, Väike-Maarja, Kiltsi ja Triigi lapsed) ühte kohta kokku. 🙂

 

27.01.2017- meisterdasime me pelmeene teha. Kuna järgmisel päeval, 28.01.2017, algas kukeaasta siis Hiina traditsioonidele kohaselt otsustasime aasta õigesti vastu võtta. 🙂 Alustasime täiesti nullist, tegime ise taigna ja täidise, vaid puljong sai kuubikust keedetud. Kui algul oli natukene hirmutav kogu see pelmeenitegu ( arvasin esialgu, et see kindlasti meeletult keeruline), siis lõpuks saime kõik aru, et see on ülimalt lihtne ning nii mõnigi laps arvas, et peaks kodus uuesti proovima 🙂 Pelmeenid said ülimaitsvad ja puljong täiustas kogu kompotti veelgi.  Meie imeliste pelmeenide retsepti leiate siit.

 

Järgmise postituseni !

Egle 🙂

Seikluskasvatuse ring Simunas

31. jaanuarist alustab Simunas Seikluskasvatuse ring.

Esimesel kohtumisel 31.jaanuaril kell 17.15 räägitakse veidi seikluskasvatuse teooriast, orienteerumise põhitõdedest, edasisest korraldusest ning tulevastest üritustest.

Edasine : 

07.veebruaril – Päästemäng
14.veebruaril– Räätsamatk, osaleda saab kuni 13 noort + juhendaja ja noosootöötaja
21.veebruaril– Suusaorienteerumine+ matk osaleda saab kuni 13 noort + juhendaja ja noosootöötaja
07.märtsil-.tublimatele kohalkäijatele lumelaua koolitus Valgehobusemäel, osaleda saab kuni 5 noort + instruktor ja noorsootöötaja.
Kohtumiste koht: Simuna Noortekeskus
Kohtumise aeg: kokkuleppel juhendajaga 🙂
Oodatud on kõik huvilised 🙂
16343565_10211714388873028_900168277_n

Kuhu kadusid detsember ?

Märkamatult ongi möödunud juba detsembri kuu ning meie tegemistest pole ei kippu ega kõppu. Mis siis muud, panen siiski tehtu kirja. Nagu öeldakse- parem hilja kui üldse mitte.

Detsembri esimene nädal möödus suuresti koolituste tähe all.

1.-2. detsembril käisime Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste koostöögrupi teisel kokkusaamisel. Ideid oli palju ning kuna teemad mida lahkasime olid niivõrd olulised ja aktuaalsed siis venisid ka arutelud oodatust pikemaks. Veidi infot, mis selle koostöögrupi loomise eesmärk on:

“Koostöögruppide eesmärgiks on viia piirkonna noorsootöö planeerimine, teenuse osutamine ja rahastamine uutele alustele. Keskmes on noor oma soovide ja vajadustega. Tänu riigi toele saab pakkuda seni kättesaamatuid noorsootöö teenuseid, juhendajatele konkurentsivõimelist töötasu või transporditoetust, et olulised inimesed noorteni jõuaksid.”

6. detsembril käisin mina, koolitusel “Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon töös noortega”. Koolitus iseenesest oli väga tore, kuid kuna ma veel üsna värske koolilaps olen siis oleme Rakvere kolledžis üsna sarnastest asjadest juba eelnevalt rääkinud ning mulle ei tulnud väga midagi üllatusena. Samas on jälle hea kui isegi juba olemasolevaid teadmisi vahepeal värskendada, sest muidu kipub ikka palju meelest ära minema :). Mõned märksõnad mis ma endale üles kirjutasin:

  • Jälgi inimese käsi/sõrmi, need reedavada palju. Kui inimene räägib meeldivatest asjadest, siis on ta sõrmed pingevabad, kui aga ebameeldivatest, siis lähevad ta käed pingesse.
  • Samuti jälgi ka inimese huuli, kui huuled n.ö. kaovad ära, siis on inimene vihane/ärritunud.
  • Kui sa inimesele meeldid siis ta hakkab sind alateadlikult kopeerima, nõjatub sinu poole.
  • Kui inimeses tõuseb ärevus siis hakkab ta väga tihedalt silmi pilgutama.
  • http://www.bodylanguageacademy.ee/

Samuti rääkisime veidi sotsiopaatide ja psühhopaatide erinevustest. Tuli välja, et egas neil väga erinevusi polegi, vahe on ainult selles, kui palju see avaldub.

08.detsembril meisterdasime me helkureid ning mina tegin Simuna noortega valmis ökojõulupuu. Jõuluvana küll kurtis, et pisikene teine, aga meie olime väga väga rahul. Esimese hooga ehmusid muidugi noored ära, sest kui ma näitasin neile missugust kuuske plaanisin nendega teha, vaatasid nad mind kui kitsed autotulede vihus. “Mida, seda me küll ei oska”, aga vat kus lops, said täitsa hästi hakkama ja kuuseke tuli I-M-E-L-I-N-E.

15.detsember meisterdasin mina Väike-Maarja noortega trühvleid, trühvlite transportimiseks karpe ning ka Väike-Maarja noortekas sai endale ökokuuse. Anu tegi Simuna noortega väga põnevaid tortillapitsasid ning kaneelirulle. Trühvlitega sai meil palju nalja, sest miskipärast unustasin ma ära, et tuleks koguseid vaadata ning meie trühvlisegu sai pisut kuiv. Õnneks oli meie hulgas üks kergejõustiku tüdruk kes kiiresti jalgadele valu andis ning poest valget šokolaadi juurde tõi 😀

Meie maitsvate trühvlite retsept pärineb siit: http://kokkamas95.blogspot.com.ee/2011/12/joulutruhvlid.html

19.detsember käisime me projekti kirjutamise koolitusel. Seoses ANK-i korraldatud projektikonkurssiga. Koolitusel arutasime läbi kõik põhitõed, mis on vajalikud projekti kirjutamisel, olenemata siis kust kohast toetust taotleda. Mida see konkurss endast kujutab ?
“Eesti Noorsootöö Keskus kuulutas välja projektikonkursi avatud noortekeskustele, mille eesmärgiks on arendada avatud noorsootööd ning toetada kohaliku tasandi noorsootöö kättesaadavust. Projektikonkursiga toetatakse nii noorsootöö teenuse osutamisele suunatud tegevusi kui teenuse osutamiseks vajalike korduvkasutusega vahendite ja seadmete soetamist ja/või taastamist, millel on seos riikliku arengukavaga (Noortevaldkonna arengukava 2014–2020).”

Kuna minul projekti kirjutamise kogemus täielikult puudub siis ootasin ma vihjeid ja näpunäiteid kuidas seda kirjutada ja millele rohkem tähelepanu pöörata. Väga palju üllatavat ja uut teada ei saanud, aga loodame, et kui nüüd selle asja kätte võtan siis päris nutma ei puhke. 😀

22.detsember oli Anu 100% jõululainel ning meisterdas Väike-Maarja noortega piparkooke. Noh nagu piltidelt võib välja lugeda tulid need väga maitvad 🙂

 

 

Vot siis nii seekord 🙂

Egle 🙂