DETSEMBER

Detsembrikuud alustasime me noortekeskuses põnevalt. Võtsime plaani teha ise küünlaid. 01.12.2017 toimuski meil nii Simunas kui Väike-Maarjas küünalde meisterdamine. Alustuseks sulatasime veevannil küünlavaha ning seejärel toonisime vaha erinevate värvidega. Mida kirjum, seda uhkem. Kui esialgu tundus, et kaua see vaha sulatamine ja anumasse valamine ikka aega võtab siis lõppkokkuvõttes läks aega päris palju, kuna me tahtsime teha küünlale eri värvi kihid ning nende kihtide tahkumine võttis omajagu aega. Selleks ajaks kui klaasis vaha oli tahkunud pidi hakkama ka teisi värve uuesti üles sulatama, et neid valada oleks võimalik 😀 Ühesõnaga esimese korra kohta vist täitsa hästi, aga ilmselt saaks kogu seda protsessi teha palju “valutumalt” kui meil see õnnestus 😀

05.12.2017 käisin mina Kiltsis noortega vahvleid tegemas. Kuna noortele juba esimesel korral see vahvlitegu väga meeldis siis mõtlesime, et teeme väikese trikiga vahvleid. Nimelt panime taigna sisse natukene piparkoogimaitseainet, et anda vahvlitele pisut jõuluhõngu. Sel korral ei tahtnud vahvlimasinad kuidagi meiega koostööd teha ning vahvlid jäid aina vahvlimasina külge kinni, siiski õnnestus meil mõned väga ilusad vahvlid ka välja võluda ning ega siis välimus maitset ei rikkunud. Kuhjaga vahukoort peale ja maitses imehea.

26613282_1636670823037996_465936216_o 08.12.2017 käisime me noortega Simunast, Kiltsist ja Väike-Maarjast Tamsalus Wörkshopil. Kuna üsna pea tuleb ka meil see üritus läbi viia siis käisime juba vaikselt piilumas ja ideid ammutamas. Tamsalu korraldatud üritus oli korralduse poole pealt väga profesionaalne. Ainus miinus mis tuli meie noorte poolt ja mida me ka ise juhendajatena tundsime oli see, et  päev venis liiga pikaks.
Töötubadest saime külastada kõiki 5 töötuba (improvisatsioon, teadustuba, grimm, lavavõitlus, magusatuba). Kui Tapal samal üritusel käisime, siis pidime tegema valiku, kes millisesse töötuppa läheb, Tamsalu korralduse juurdes meeldiski see, et kõigil oli võimalus osaleda kõikides töötubades. 🙂 Piilusime ka Anuga paari töötuppa ning jäime väga rahule, sest juhendajad olid asjalikud ning töötoad põnevad.
Kui noortega koju sõitma sättisime, olid emotsioonid veel laes ja tundus, et kõik jäid päevaga rahule. Suur aitäh Tamsalu noortele, kes selle päeva meie jaoks väga elamusterohkeks muutsid. 🙂

26610755_1636670793037999_395973929_o
Lavavõitluse töötuba, kus noored õppisid, kuidas teha erinevaid võtteid, mida filmides näha saab, nii, et keegi haiget ei saaks. 🙂
26613518_1636671416371270_1365675098_o
Lavavõitluse töötuba, kus noored õppisid, kuidas teha erinevaid võtteid, mida filmides näha saab, nii, et keegi haiget ei saaks. 🙂
26653990_1636670676371344_1355449804_o
Lavavõitluse töötuba, kus noored õppisid, kuidas teha erinevaid võtteid, mida filmides näha saab, nii, et keegi haiget ei saaks. 🙂
26613548_1636670696371342_798561686_o
Magusatöötuba, harjutasime kätt väikese biskviittordi kokkupanekul ja kaunistamisel. 🙂
26655367_1636670579704687_456175912_o
Magusatöötuba, harjutasime kätt väikese biskviittordi kokkupanekul ja kaunistamisel. 🙂
26613966_1636670843037994_1770041866_o
Magusatöötuba, harjutasime kätt väikese biskviittordi kokkupanekul ja kaunistamisel. 🙂
26692318_1636671229704622_414839594_o
Ingridi kunstiteos. 🙂
26613517_1636670629704682_1214806336_o
Egle kunstiteos. 🙂
26653563_1636671119704633_1847237866_o
Teadustuba, kus pidime meisterdama olemasolevatest materjalidest muna ümber piisava kaitse, et muna lae alt kukutades katki ei läheks. Minu ja Anu meisterdatud kaitsekilp (Ps. mainin juba ära, et meie muna läks katki ja oli veel kirsiks tordil ka mädamuna 😀 )
26613054_1636670863037992_748792396_o
Teadustuba, kus pidime meisterdama olemasolevatest materjalidest muna ümber piisava kaitse, et muna lae alt kukutades katki ei läheks. Töötoa läbiviia, kes hakkas kohe meie muna lae alt lennutama.
26692237_1636670813037997_1881922906_o
Teadustuba, kus pidime meisterdama olemasolevatest materjalidest muna ümber piisava kaitse, et muna lae alt kukutades katki ei läheks. Tüdrukud juba teadsid, et meie süsteem ei toimi (vist 😀 )
26613398_1636670529704692_594300268_o
Grimmi töötuba. Noored said ise proovida kätt grimmi tegemisel ning sel korral ei tehtud mingit õhtumeiki vaid hoopis õõvastavid kuuli- ja lõikehaavu. Ütleme nii, et minu jaoks (olen nõrganärviline) oli see natukene liig 😀 Aga noortele meeldis ning see oligi ju põhiline. 🙂

 

26613980_1636671366371275_159696175_o
Grimmi töötuba. Noored said ise proovida kätt grimmi tegemisel ning sel korral ei tehtud mingit õhtumeiki vaid hoopis õõvastavid kuuli- ja lõikehaavu. Ütleme nii, et minu jaoks (olen nõrganärviline) oli see natukene liig 😀 Aga samas noortele meeldis ja see oligi põhiline 🙂

14.12.2017 toimus meil Noorsootöötajate koolituspäev Kundas, kus saime hommikupoolikul kokku ning meile oli planeeritud terve päev väga põnevaid tegevusi. Päeva alustasime me jutuvestja Piret Pääri vahvate ja väga huvitavate lugude kuulamisega. See hommikupoolik jääb mulle küll pikaks ajaks meelde. Ma ei oleks uskunudki, et üks inimene suudab lugusid edasi anda nii köitvalt, et sa lihtsalt unustadki ennast sellesse hetke. See oli tõesti väga uudne kogemus minu jaoks. Lood kuulatud ja pisut mõtiskletud suundusime me edasi meisterdama helkureid. Oleme ka noortekas helkureid meisterdanud, kui tuleb tõdeda, et ikka ja jälle õpid sa midagi uut juurde, sest traadiga helkur-kiilide tegemist ei olnud ma veel proovinud. Kiilid said imeilusad 🙂 Pärast helkuritemeisterdamist toimus väike arutelu/tutvustusring kus tutvusime Kunda endise linnapea Kaido Veski´ga ning kes jagas meiega enda kogemusi ning vaatenurki noorsootöö väärtustamise ja pildil hoidmise kohta. Aur välja lastud ning palju uusi mõtteid peas algas Kunda ÜG kooliteatri etendus mis oli väga ägedalt lahendatud ning nii mõneski kohas pani muigama. Pärast etendust suundusime me õhtut lõpetama. Meisterdasime endale imekaunid ning väga kergesti teostatavad karbikesed mida Anu ka noortega kohe järgi proovida tahtis. Ka noortel tulid karbid imeliselt välja 🙂 Kuna päev oli väga sisukas ja põnev siis kahjuks pilte polnud mul meeles üldse teha.

26613114_1636670613038017_789596352_o
Egle tehtud karbike ja helkur koolituspäeval 🙂
26613464_1572913742755464_1070949573_o
Noorte meisterdatud karbikesed 🙂

 

26654891_1572913776088794_1722468072_o
Noorte meisterdatud karbikesed 🙂

Järgmine nädal kujunes meil jõulumeeleolu loomise nädalaks. Kuna meie mõttemaailm Anu ja Margega on väga sarnane siis ka sel aastal otsustasime me, et päris kuuske me noortekeskusesse ei too. Tegime hoopis loovalt kuused. 🙂 Väike-Maarjasse tegid tüdrukud väga uhke ja efektse kuuse puuokstest. Minu arust sai tulemus suurpäraselt armas, minimalistlik ja lihtne. 🙂 Simunasse tegime me lumehelvestest kuuse. Seegi tundus algul imelihtne, kuid tuli välja, et pole nii lihtne miskit. Natuke vajas ikka aju ragistamist, et proportsioonid paigas oleksid ja ikka aru oleks saada, et see kuuske peaks meenutama. Lõpuks saime me ka selle kuuse ilusasti seinale ja olime uhked. Tuli teine tõesti ilus. 🙂

22.12.2017 Avasime ametlikult Simuna Noortekeskuse kööginurga, mille üle me oleme meeletult uhked. Pakkusime enne jõule külalistele ja noortele mõnusat kõhutäidet kapsa, kartuli ja verivorsti näol, õhtul meisterdasime noortega ka piparkooke ning kaunistasime need mõnusa glasuurikihiga. 🙂

Suur kummardus teile kõigile kes te meile sellel teekonnal kaasa elasite ning ka oma panuse andsite et Simuna noored endale kööginurga saaksid 🙂 Simuna kööginurk sai toetuse noorte ideede projektifondi “PickUp- Briti Eri” tegevuste raames, mida rahastatakse Briti Nõukogu poolt.

24852659_1766671076677506_804725064144352789_n25627459_1623121204392958_441444735_n25630399_1623121211059624_1404989341_n26692902_1636671079704637_1997645107_o25991332_1623196831052062_17568085_o25555688_10214847249432584_1987420376_n26610770_1636670873037991_1581929085_o25674691_1623196724385406_1966476672_o

25626211_1782984011712879_7622255835578394252_o
Simuna kööginurk sai toetuse noorte ideede projektifondi “PickUp- Briti Eri” tegevuste raames, mida rahastatakse Briti Nõukogu poolt.
25626793_1782984008379546_8187221506057800535_o
Simuna kööginurk sai toetuse noorte ideede projektifondi “PickUp- Briti Eri” tegevuste raames, mida rahastatakse Briti Nõukogu poolt.

 

Advertisements

Playstation Simuna noortekeskuses :)

Päkapikud käisid tegelikult Simuna noortekeskuses juba Mai kuus, kui tõid meile uhke playstationi. Simuna Noortekeskus sai taodelda toetust Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud avatud noortekeskuste projektikonkursi kaudu, seega otsustasimegi kirjutada projekti “Koosveedetud aeg on hinnaline”. Tänu sellele projektile saime me Simuna noortekeskusesse osta playstationi, mis on noorte seas juba väga sooja vastuvõtu saanud. Playstationile lisaks saime me osta ka 8 mängu, kaks neist olid juba  playstationiga kaasas 🙂 . Mängud said valitud selle eesmärgiga, et nad arendaksid noorte tähelepanuvõimet, strateegilist ja loogilist mõtlemist. Kuigi teame, et tänapäeva elu juures on ekraane ja igasuguseid “imevidinaid” palju, siis siiski peame ka tõdema, et me ei saa sinna midagi parata. Tuleb asjaga leppida ning kui sellise asja näol õnnestub meil noori ühendada ning tekitada nendest huvi ja soovi noortekeskust külastada, on see ju vaid väga positiivne. Oma töös lähtumegi ju vaid noorte soovidest ja vajadustest 🙂 Playstation on juba praegu meelitanud noortekeskusesse, lisaks kohalikus koolis käivatele noortele, ka neid, kes on Simuna kooli lõpetanud ning reedeti taas kodukanti tulevad.

Tegevust viiakse ellu riigieelarvelistest vahenditest Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud avatud noortekeskuste projektikonkursi kaudu.

entk_logo_est_rgbharidusmin_3lovi_est

November Noortekeskuses 2017

Meie novembrikuu tegemised said alguse meisterdamisega Kiltsi Raamatukogus. Kõige pimedama aja saabumise märgiks oli esimesel meisterdamise õhtul 07.11.2017 plaanis teha, midagi mis meid kõiki nähtavamaks muudaks, nimelt helkureid. Õhtul ootas ees helkurite meisterdamine ja Kiltsi raamatukokku oli Mary Tammeti juhendamisel tulnud kokku nii suuri kui väikeseid, tuba rahvast täis ja kõik valmis endale ise helkurit meisterdama. Pisikese pusimise ja väikese kannatlikkuse prooviga said kõik Mary juhtnööride abil suurepäraselt hakkama. Õhtu lõpuks oli Kiltsi vahel kindlasti helendavaid liblikaid rohkem kui tavalisel novembriõhtul.

Mardipäeva eelsel õhtul 09.11.2017, küpsetasime noortekeskuses ahjuõuna ning valmistasime singiga soolaubasid. Esialgu väga skeptiliselt ubadesse suhtunud noored pidid lõppkokkuvõttes tõdema, et sellisel moel valmistatud oad on ikka meeletult maitsvad. Samuti kadusid ahjuõunad küpsetusplaadilt nii kiirelt, et ei jõudnud silmagi pilgutada. Ka piljarditoas aega veetnud poisid tulid hea lõhna peale kööki ning said veidikene maiustada. Kuum ahjuõun ning külm jäätis on üks ütlemata hea kooslus. Simunas valmistas Anu noortega sama menüüd, ainult et jäätise asemel katsid õunu mõnusalt kohevad vahukooremütsid. Ka seal sai see väga positiivset tagasisidet. 🙂

 

14.11.2017 algas meie päev viimase Coach’inguga, mis oli meie jaoks isegi pisut kurb, kuna olime oma vahva koolitaja Anne ning ühiste kokkusaamistega juba harjunud. Coach’ing on meid meeskonnana muutunud väga ühtseks ning see on toonud väga palju selgust meie tööst ja eesmärkidest, vähemalt minu jaoks. Kuna alles noore ja rohelise noorsootöötajana oli mul algul päris keeruline mõista kuhu me liigume, või mida me õigupärast üldse teeme. Tänu Coach’ingule oleme me hakanud iga kuu koosolekuid korraldama ning see on mõjunud meie meeskonnale suurepäraselt, muutnud meie vaated selgemaks ja mulle tundub, et me astume oma tööd tehes kolmekesti ühte, kindlat sammu. Kui kellelgi mõlgub mõttes enda meeskonnaga selline koolitusprogramm läbida siis soovitan soojalt, kuna vähemalt meie koolitaja ( ei kahtlegi et kõik selle programmi koolitajad sellised on) oli väga soe, toetav ning mõistev. Ta oskas väga osavalt meid juhtida ise vastusteni, andes meile erinevaid juhtnööre mille läbi me nende õigete vastusteni lõpuks jõudsime. Samuti andis ta päris mitmele mõttes mõlkunud asjale (nt mingi intervalli tagant infokirja välja andmisele, ühistele kokkusaamistele jms) hoo sisse, kuna hoidis kätt n.ö. pulsil ning enne iga kohtumise lõppu panime paika kindlad kuupäevad millal üks või teine asi tehtud võiks saada. Just see konkreetsus mõjus meile hästi, sest muidu kipub üsna kergelt tulema üle huulte, et peaks või võiks teha, aga juhtub ikka nii, et kui kindlaid kuupäevi paika ei pane siis jääbki see pelgalt mõtteks. 🙂

 

 


Pika koolituspäeva lõpuks sõitsime veel edasi Kiltsi. Kuna käimas oli Lindgreni nädal, siis pidasime noortega Pipi pannkoogiõhtut. Õhtu kulmineerus väga põnevaks ning oli tunda, et noored on ammu igatsenud sellist kohta kus mõnusasti sõpradega aega veeta ning üheskoos midagi ära teha. Noori tuli kokku väga palju, väike kööginurk oli rahvast pungil ning minul oli pisut kahju ja veidi isegi piinlik, et meil ei olnud võimalus neile pakkuda samaväärseid võimalusi või vähemalt midagigi ligilähedast Simuna või Väike-Maarja noortekeskustega. Õnneks ei lasknud noored end sellest heidutada ning õhtu möödus pigem positiivsetes nootides, lauamänge mängides ning kuumi pannkooke nosides.

 

 

17.11.2017 Meisterdasime noortega unenäopüüdjaid. Kui esialgu tundus, et see on üks võimatu missioon, siis taaskord sai kinnitust see, et alati tuleb anda nii endale kui ka uuele tegevusele, võimalus, sest ka kõige keerulisemana tunduvad asjad võivad osutuda täiesti jõukohasteks. Natukene pusimist ning keskendumist saidki meie unenäopüüdjad endale vaikselt ilme. Hästi tore oli vaadata neid imestunud nägusid kui asjaga valmis saadi : “Nii lihtne oligi või ? “. Kõik tehtud unenäopüüdjad tulid ise nägu ning imearmsad. Usun, et nende tüdrukute uni on nüüd kindlasti rahulikum. 🙂

 

22.11.2017-23.11.2017 Käisin mina (Egle) SA Archimedese noorteagentuuri poolt korraldatatud sotsiaalse kaasatuse koolitusprogrammi HOOG SISSE 1.moodulil. Mooduleid kokku on 5 ning kohtumised toimuvad erinevates Eesti paikades. Sel korral oli koolitus kahe päevane ning toimus Tallinnas. Koolituse info:
Koolitusprogrammis osalemise tulemusena on osaleja pädev looma eelduseid ja toimivaid lahendusi vähemate võimalustega noorte (päritolu madala sissetulekuga perest; osalemist, takistav puue või tervisliku seisundiga seotud erivajadus; õpiraskused; piiratud võimalused, noorsootöös osalemiseks kodukoha lähedal) kaasamiseks noorsootöösse võrdselt teiste noortega.
Koolitusprogrammi jooksul toetatakse osalejaid viisil, et nad oleksid valmis välja töötama konkreetse teenuse/tegevusprogrammi vähemate võimalustega noortega kaasamiseks oma organisatsiooni tegevustesse, millest võiks saada pikemas perspektiivis üks loomulik osa nende igapäevatööst.
Koolitus oli hästi põnev ja väga informatiivne. Kuigi esimene päev oli väga pikk siis siiski läks aeg märkamatult. Eriti meeldis mulle selle koolituse puhul see, et iga teemat käsitledes saime me ka ise kaasa rääkida ning pidevalt toimusid arutelud, praktilised ülesanded. Mõned mõtted mille ma sellelt koolituselt endaga kaasa võtsin:

  • Kaasa lapsevanemaid. Küsi nende arvamust, sest tavaliselt pöördutakse lapsevanema poole vaid siis, kui on mingi mure.
  • Kui tahad, et noor räägiks kaasa, siis muganda teemasid nii, et see oleks ka noorele arusaadav.
  • Et saada noorte käest infot, loo turvatunne. Ära eelda, et noor on valmis sinu küsimustele kohe vastama. Anna aega !
  • Vaata ja mõtle, mis on selle “Ei saa vs Ei taha” taga, kas selle taga on tõesti see, et ta ei taha või hoopis see, et ta ei julge, ei tohi või veel midagi…
  • Kõige kindlam asi avatud noortekeskuste noorsootöös on see, et sa kunagi ei tea kes tuleb, kas tuleb või mis tuleb. Kindel on see, et miski pole kindel.
  • ja kuidagi väga jäi mind kõnetama taoline pilt ( Kasutasin oma pööraseid paint’i kasutamise oskuseid ja proovisin ise tehtud pildi näol seda mõtet edasi anda, kuna internetist seda pilti leida ei suutnud mis koolitusel näidati ) 🙂

VÕRDNE-ÕIGLANE

(See pruuni tooni asi pildil on aed, millest üle vaadates näed sa kollast majakest)

Otse koolituselt seadsin ma oma sammud Simuna Kihelkonna noorteööle mis toimus 23.11.2017.  Et mitte ennast hulluks traavida otsustasime me eelnevalt tegevused ära jaotada ning kutsusime õhtut alustama Kristeli, kes haris noori kõigega mis oli seotud kadripäevaga (kuna oli kadripäeva eelne õhtu) ning korraldas neile äraarvamismängu. Pärast ajude ragistamist, üritasime üksteist paremini tundma õppida ning jätta meelde teineteise nimesid, kuna meiega olid liitunud noored Laekverest ja Rakkest, keda me veel väga hästi ei tundnud, siis kulus selline mäng marjaks ära. Teineteisega tutvutud ootas meid juba soe õhtusöök. Peale seda oli ootamas õhtu “maasikas” -parkuur. Parkuurist lähemalt rääkima ning praktikat jagama olid meile tulnud ülimalt toredad noormehed Sergei Vertepov ja Veiko Jänes Vabadusspordist (link nende kodulehele,facebooki, instagrammi ). Proovisin ka ise noortega jõudu ning ütleme nii, et kui Sergei ja Veiko mingeid “trikke” ette näitasid siis tundus see kõik imelihtne ja mängleva kergusega tehtav, kui aga ise sama asja järgi tegema hakkasin läks pisut keeruliseks, sest keha ja aju ei tahtnud kuidagi koostööd teha. Samuti ei tundunud see justkui eriline trennitegemine, kuid isegi see vähene tunnike mis mina kaasa tegin pani mu lihased valutama MITMEKS PÄEVAKS !!! Seega väga efektiivne kui sa tahad trenni teha nii, et sa ise arugi ei saa, et sa trenni teed. Kui mina pidasin vastu ilmselt vaevu tunnikese, siis osad noored olid asjast nõnda vaimustunud, et hoolimata sellest, et randmed olid valusad ja jalad olid väsinud trikitasid nad lausa 2,5h. Ja ka siis ei tahtnud nad veel vabatahtlikult lõpetada. Siiski oli kell juba väga palju ning pidime laskma Sergeil ja Veikol minna, sest neid ootas ees veel pikk kodutee.
Kui kellelgi on veel mõttes/plaanis/kavas sellist töötuba noortekeskuses/koolis/mõnel üritusel läbi viia siis mina ja usun, et ka noored soovitavad soojalt.

Täname siiralt ka Simuna spordihoone juhatajat, kes oli koheselt valmis meiega koostööd tegema ning aitas lahkelt meid ka ruumidega. 🙂

 

(fotod: erakogu, Vabadussport facebook)

Meisterdamine Maryga Kiltsis 28. 11.2017. Novembrilõpu teemaks oli vildist inglite meisterdamine, seekord oli osavõtt tagasihoidlikum, kuid kõik osalejad said endale imeilusad villainglid, kas mängimiseks või kodukaunistuseks. Ka inglite tegemine nõudis veidi kannatlikkust, kuid lõpptulemus tasus selle kuhjaga. Tagasihoidliku osavõtu tõttu peame ilmselt jaanuaris kordama vildi inglite töötuba, et kõik, kellel seekord osaleda ei olnud võimalik saaksid endale ühe imeilusa nukukese.

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

entk_logo_est_rgb       haridusmin_logo    euroopa

Selline tegus novembrikuu siis meie noortekeskustes 🙂
Järgmise postituseni ! 🙂

Egle 

MONO Kiltsis 24.10.2017

24. oktoobril käisime me Anuga mono(mobiilset noorsootööd) tegemas Kiltisis, et anda ka Kiltsi noortele võimalus meiega tutvuda ning mõnusasti aega veeta. Saime kasutada Kiltsi raamatukogu poolt väikest ja hubast ruumikest, kuhu ennast sisse seadsime. Valisime esimese tegevusena vahvlite küpsetamise, kuna masinad saime ise noortekeskusest kaasa haarata ning taigna valmistamiseks ei läinud samuti vaja muud kui toorainet ja miksrit. 🙂  Noori tuli kohale küll vähevõitu, aga samas olime me ikkagi väga positiivselt üllatunud, sest olime ju Kiltsis alles esimest korda. Kokkama tulnud poisid segasid kokku taigna ning neiud küpsetasid sellest mõnusad, ühtaegu krõbedad aga samas siiski seest pehmed, vahvlid. Valmis vahvleid serveerisime mõnusalt koheva vahukooremütsiga. Õhtu jätkuks mängisime ka mõned lauamängud ja märkamatult oligi meie aeg Kiltsis läbi saanud. Loodame, et kohale tulnud noortele meeldis meie seltskond ja läbi viidud tegevus ning ehk järgmisel korral on noorte arv juba suurem 🙂

Järgmine tegevus Kiltsis toimub juba järgmisel teisipäeval 31.10.2017, siis kohtute juba armsa Kristeliga Väike-Maarja raamatukogust. 🙂

MoNo (Mobiilse noorsootöö) rakendamisel keskendume kahele tegevussuunale: töö internetis ja noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas.

Töö internetis keskendub sotsiaalmeediale.Noorsootöötajad otsivad noortega kontakti, alustavad diskussioone ning vastavad murekirjadele.

Noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas keskendub ümbruskaudsete alevite noortele noortekeskuse teenuse n-ö „kohaleviimises“. Noorsootöötaja võtab kaasa erinevaid vahendeid, toimub nii temaatilisi tegevusi kui ka lihtsalt vaba aja veetmist. Noored on tavaliselt teadlikud tegevuse toimumisest. Tegevuste läbiviimiseks kasutatakse näiteks koolide, seltsimajade, külaseltside ja kultuurimajade ruume.

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

haridusmin_logo  euroopa   entk_logo_est_rgb

Projekt “Simuna Noortekeskusesse kööginurk”, 2017

Eelmisel aastal Anuga oma noorsootööd alustades sai meile üsna kiirelt selgeks tõsiasi, et kööginurk noortekeskuses on üks ülimalt vajalik asi, eriti kui tahad noortega põnevaid roogi teha või kasvõi lihtsalt vahel pannkooki küpsetada. Kuna Simuna noortekeskuses kööginurka ei ole, Väike-Maarjas see-eest on suur ja  ilus köök, siis jõudsime arusaamani, et peaksime kirjutama projekti, sest omade ressurssidega hakkama saamine ei olnud sugugi realistlik. Hoidsime silmad/kõrvad lahti ning ootasime õiget hetke. See hetk saabus sel sügisel kui avastasime ühe potensiaalse konkurssi kuhu oma ideega pöörduda. Haarasin siis paaril noorel hõlmast kinni ning asusimegi projekti kallale. Kahjuks oli tol hetkel sellele konkurssile laekunud rohkem ideid, kui oli raha mida jagati ning sõbralikult suunati meid hoopis teise konkurssi juurde, PickUp – Briti eri 2017, mille tegevusi rahastatakse Briti Nõukogu poolt. Sihikindlad, nagu me oleme, ei lasknudki me pead norgu vaid proovisime seejärel soovitatud konkurssile oma projekti esitada. Meie rõõmuks leidsimegi me ühel päeval oma plakati ANK facebooki lehelt. Oligi olemas reaalne võimalus, et me saame selle projekti kaudu raha. Ainsaks tingimuseks oli see, et peame koguma oma plakatile facebookis võimalikult palju like´sid, sest viis kõige enam like´sid kogunud ideed said kindlasti rahastuse. Jagasime nagu pöörased oma plakatit, palusime meeldimisi ning olime pikalt viiendad. Nii, stabiilselt kuni viimase hääletamise päevani mil avastasime, et oleme langenud juba seitsmendaks. Tund enne hääletamise lõppu, olles juba lootust kaotamas, saatsin veel kõikidele oma sõpradele kes hääletanud ei olnud palve, et nad meid toetaksid. Ja see toimis. Veel mõned kümned minutid enne hääletuse lõppu võitsime me oma viienda koha tagasi ning ANK lehel avalikustati toetuse saajad, meie nende hulgas. Oleme meeletult tänulikud kõikidele kes meid selle projekti raames toetasid ja aitasid. Suur tänu, kniks ja kummardus teile. Nüüd jääb veel vaid oodata, et saaksime juba asja kallale asuda. 🙂

Meie projekti kirjeldus ja plakat 🙂 :

Meie suureks sooviks oleks saada Simuna Noortekeskusesse kööginurk. Kuna meie kandi noortele meeldib väga küpsetada ning õppida uusi asju, siis oleks kööginurk meie jaoks suurepärane võimalus oma oskusi arendada ning võimalik, et leida ka endas varjatud talent kokanduse alal. Kuna kokkamine hõlmab endas palju enamat kui lihtsalt koostisosade kokku segamist, siis arendaks see ka meie suhtlemis-, lugemis- ja matemaatikaoskust ning kindlasti ka teistega arvestamise oskust. Päris paljudel meist puudub võimalus kodus oma toidutegemisoskusi avastada ja arendada, sest vanematel on kiire ning kõige paremad palad on emal või isal juba ammu valmis tehtud, seetõttu aitaks kööginurk ka meid eelseisvaks eluks vajalike oskuste kogumisel. Noortekeskus teeb tihedat koostööd ka MTÜ “Toredad Teod”´ga ning eelmisel aastal läbi viidud kokandusring pakkus noortele väga suurt huvi. Eelmisel aastal pidid noored kokkama kohalikus rahvamajas, kuid kui meil oleks oma köök saaksime samasugust ringi teha hoopiski noortekeskuses. Korraldame noortekeskuses ka “Noorteka ööd”, mille raames ööbime noortekeskuses.
Kui meil oleks kööginurk oleks meil suurepärane põhjus kutsuda ka teisi noori enda juurde ööbima, Võiksime ühise koostööna valmistada endile õhtusöögi ning saaksime teineteisele edasi anda uusi teadmisi ning kindlasti ka huvitavaid nippe.

22046848_1624448657594327_962119509780969040_n

 

Egle Pent

Väike-Maarja Valla mobiilne noorsootöötaja

Mobiilne noorsootöö, Malev II.vahetus, Laste Vabariik

Mobiilse noorsootöö lühikirjeldus:
MoNo (Mobiilse noorsootöö) rakendamisel keskendume kahele tegevussuunale: töö internetis ja noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas.

Töö internetis keskendub sotsiaalmeediale.Noorsootöötajad otsivad noortega kontakti, alustavad diskussioone ning vastavad murekirjadele.

Noorsootöö teenuse tagamine teises piirkonnas keskendub ümbruskaudsete alevite noortele noortekeskuse teenuse n-ö „kohaleviimises“. Noorsootöötaja võtab kaasa erinevaid vahendeid, toimub nii temaatilisi tegevusi kui ka lihtsalt vaba aja veetmist. Noored on tavaliselt teadlikud tegevuse toimumisest. Tegevuste läbiviimiseks kasutatakse näiteks koolide, seltsimajade, külaseltside ja kultuurimajade ruume.

Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

* * * * *

21.augustist kuni 29.augustini toimus Väike-Maarjas Noorte Maleva II vahetus. Maleva käigus said uue kuue klaastaara konteinerid, tehti heakorratööd alevis ja surnuaias, värviti Kiltsi rahvamaja lava ning askeldati noortekeskuses. Noored olid väga usinad töötama, kuid kahjuks vedas mitmel päeval ilm meid alt ning välitööde tegemine oli pea võimatu. Õnneks oli meie noortekeskust ees ootamas üks tore üritus “Laste Vabariik”, mille raames said malevanoored praktilise suurürituse korraldusmeeskonnas töötamise kogemuse.Kõik noored said korraldusmeeskonna poolt ainult kiidusõnu. Kui töönädal oli läbi saanud, siis ootas noori ees, blogilugejatele tuttav,  rajaleidja, kes ka esimese vahetuse noortele teadmisi jagasid. Maleva viimasel päeval toimus meil väljasõit Tartusse, et ikka präänikut ka oleks kogu selle töötamise nädala lõpuks. Tartus külastasime EscapeTartu Escape Room´i (link). Minul isiklikult polnud sellise kohaga kogemusi, kuid osadel meiega kaasas olnud noortel oli juba mingi eelaimus olemas. Olin enda seisukohalt kogu selle kogemuse suhtes esialgu üsna skeptiline kuid siiski 100% kindel, et noortele pakub see parasjagu närvikõdi ning elamusi. Meid jagati 4 gruppi ning ka meie Anuga saime kumbki ühe grupiga liituda. Ühes grupis oli 6 inimest. Siis jagati grupid erinevatesse tubadesse laiali ning ülesandeks oli sealt ruumist välja pääseda. Ja olgu öeldud, et tegu ei olnud vaid ühe ruumiga, vaid väga oluline oli teha tiimitööd ning lahendada erinevaid mõistatusi ja ülesandeid, vaid nii pääsesid sa avama erinevaid uksi, lukkusid, kappe jms. Esialgu olin küll skeptiline, et kuidas minusugune nõrganärviline sellises kohas vastu peab, aga õnneks oli see Escape Room täpselt minu närvikavale paras. Rohkemat ei olnudki vaja, muidu oleks juba liiga hirmsaks läinud. Noored olid samuti väga vaimustunund ning sel ajal, kui puhkeruumis veidikene midagi hamba alla saadi, jagasid noored oma emotsioone ja kogemusi. Kõik olid väga elevil ning arutati mis kellelgi valesti läks, kui palju keegi abi küsis ja kui kiiresti keegi ruumist välja sai.

Edasi võtsime suuna Lõunakeskusesse kus said noored hädavajaliku shopingutuuri teha ning peale seda suundusime juba Tagurpidi Majja (link) . Kui esialgu arvasime, et no mis see üks tagurpidi maja ikka olla saab, siis lõpuks pidime tunnistama, et tõesti, päris imelik värk. Nii vahva oli vaadata kuidas aju hakkas vingerpussi mängima ning kõik väga segaseks ja tasakaalust välja olid aetud. Päris keeruline oli seista/kõndida, nii nagu tavaolukorras teeksid, sest lisaks sellele, et maja oli tagurpidi, oli ta ka pisut kaldu, mis omakorda tegi olukorra veel keerulisemaks ja naljakamaks. Aga noored said toredaid pilte ning ägeda kogemuse osaliseks. Meie grupist ei suutnud keegi kauem kui 15 minutit majas sees olla, sest pea hakkas niivõrd hullusti ringi käima.

Aga eelpool mainitud Laste Vabariigist. Laste ja noorte kultuuriaastal 2017 sõitis suvel mööda Eestit ringi elamustuur Laste Vabariik. Tähistades sellega üheskoos Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva! Väike-Maarjasse jõudis Laste Vabariik 27.08.2017.  Noortekeskuse ja Raamatukogu õuealale sätiti üles Laste Vabariigi buss, mis rändas juba eelnevalt paljudes valdades. Õuealalt sai leida erinevaid töötubasid, esindatud olid Eesti Tuletõrjemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum, Arhitektuuri huvikooli töötuba ja Eesti 2.0 kus sa tutvuda 3D printeri tööga. Samuti oli õuealale üles pandud labürint mille seinetel oli väga palju huvitavat infot. Nii väiksed kui ka suured leidsid endale igast töötoast midagi meelepärast. Laste Vabariiki ringi sõidutanud bussi sisse oli ehitatud välilava , millel toimus etendus. Etendus kestis pea tunnikese ning meie õnneks oli huvilisi etendust vaatama kogunenud uskumatult palju. Meie suureks rõõmuks oli ka ilm ilmeline ning aitas kõige toimimisele kaasa. 🙂 21371165_2024689430894074_1792487917512811661_n

Toredad näitlejad, etenduse peategelastega. Foto: “Laste Vabariik” facebook  (Rauno Kaibiainen, Katrin Kalma, Kati Ong ja Artur Linnus.)

Peale etendust said oma suurepärast lauluoskust esitleda, Sirje Sõnum´i saatel, Väike-Maarja valla väikesed laululapsed, kes said oma etteastega suurepäraselt hakkama. Imearmas oli vaadata, kui vapralt ja keskendunult, nad nii paljude inimeste ees esinesid.

Kõige uhkemad olime me loomulikult oma Maleva kohviku üle, sest valmistatud hõrgutised kadusid lettidelt kiiremini kui me jõudsime neid valmistada. Alustasime noortega oma tööd juba paar tundi enne ürituse algust, et jõuaksime ikka parasjagu ettevalmistusi teha. Olgugi, et alustasime varem, siis tundus, et küpsetised said ülimalt maitsvad, sest lõpuks olidki meil ainult tühjad pihud ning kõigil ostjatel kõhud head paremat täis.

21016155_1668058789872069_5373483857287854947_o

Maleva kohvik hommikul täies hoos tööl.

21055921_1668213429856605_9024136117864706544_o

Eesti Tuletõrjemuuseumi töötuba

21082792_1668058209872127_886734166924148170_o

Varahommikune ettevalmistus.

21056242_1668214916523123_6453169030905012551_o

Ja rahvas juba etendust vaatamas. 🙂

21083169_1668213649856583_8443212844888227336_o

Väiksed vaprakesed oma viisijuppe esitamas.

21083511_1668213486523266_954597201944958059_o

Tartu Mänguasjamuuseumi töötuba.

21122698_1668213596523255_7354321334350198237_o

Arhitektuuri huvikooli töötuba.

21125518_1668213373189944_7431325094834130648_o

Eesti 2.0 töötuba. 3D printer

21078474_1514423348596078_4237477103495889728_n

Noorsootöötajad Egle, Marge ja Anu

Vot seekord siis sellised seiklused 🙂

Noortekeskus ootab oma väikseid ja suuri sõpru ikka noortekeskusesse, oleme avatud E-R kell 14.00-18.00 🙂

Järgmise korrani,

Egle .

 

Maleva I. vahetuse lõpp, hundikutsikate matk.

19. -20. juuni käisid meie valla I.vahtuse maleva noored matkal “Kas hundil on pojad või kutsikad”, millest ka eelmises blogipostituses juttu tegin. Nimelt mai kuus läbisime me endakeskis kontrollmatka ning nüüd jõudis kätte hetk läbida õige rada. Kes ei tea mida “Kas hundil on pojad või kutsikad” matk endast kujutab siis siin on teile väike infokilluke: Matk on kingituseks Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul. 2017. aasta kevadest sügiseni läbivad saja noortekeskuse noored üle Eesti kaks pikka RMK matkarada. Meie kingituse üldeesmärk on tutvustada noortele looduses liikumise võimalusi ja julgustada neid vaba aega rohkem looduses veetma. Rohkem matka kohta saad lugeda siit.

Meie matkapäev algas hoopiski noortekeskuses kuhu olid meile külla tulnud toredad juhendajad RMK-st. Noored jaotati kahte gruppi ning nendega viidi 1,5h jooksul läbi erinevaid ning väga põnevaid tegevusi. Peale seda suundusime keha kinnitama Georgi Pubisse, kus meile pakuti maitsvat suppi, et ikka pikaks matkaks energiat jätkuks. Kõhud täis oligi aeg asuda teele…

Oma teekonda alustasime me Aravetelt, koos Aravete noortega. Meile Anuga tulid seltsi Aravetelt Helena ja Annika, kes aitasid meid õigel teel hoida ning hoidsid meeleolu üleval ja tempot kontrolli all 😀 . Matk kujunes ~15 kilomeetri pikkuseks, kuid olgugi, et matk oli pikk, noorte silmad ikka särasid. Õhtu lõpuks olid täiskasvanud pigem rohkem väsinud kui noored, kes jõudsid veel hilja õhtul öömatkalegi minna. Matk toimus marsuudil Aravete-Simisalu. Kui esialgu kõndisime maanteed mööda siis lõpuks meie toredad, kohalikud giidid juhtisid meid veidi rajalt kõrvale ning läbisime ka Kodru raba raja mis oli meeletult ilus. Raja lõpus ootas meid juba Vargamäe ning sealt veel kilomeetrikesed ning olimegi kohal Simisalus kus ootas meid juba maitsev, soe õhtusöök ning Türi ja Sõmeru noored, kes olid oma teekonda teiselt poolt alustanud ning samuti Simisallu jõudnud. Kõhud head paremat täis tangitud, oli meil võimalus oma pesad üle vaadata ning natuke jalga puhata. Pärast väikest hingetõmbepausi ootas meid juba meesterahvas seiklus-ja matkafilmast 360 kraadi ( loe täpsemalt siit), kes jaotas noored noortekeskuste järgi gruppideks. Meie läbisime meeskonnamängu “Filmifestival” (loe täpsemalt siit ) mille osas olid noored esialgu väga skeptilised, kuid kui juba filmide tegemiseks läks siis oli ideid rohkem kui küll ning klipid said meeletult naljakad. Kui esialgu tundus, et aega nende klippide meisterdamiseks on rohkem kui küll, siis lõpuks jäi päris mitmetel gruppidel ajast puudu ning pidime festivali edasi lükkama. Kuid lõpuks said kõik filmid niiöelda “purki” ning saimegi pidulikult festivali avada ning klippe vaadata. Tore oli tõdeda, et kõik grupid olid vaeva näinud ning ideed olid väga head. Festivali ajal sai iga grupp sedeli kuhu pandi kirja kõige lemmikuma filmi produtseerija ning hiljem selgus häälte kokku lugemisel publiku kõige lemmikum. Publiku lemmikuks ostutus Väike-Maarja noortekeskuse noorte grupp. 🙂 Kui auhinnad olid jagatud suundusid noored omi tegevusi tegema, kes istus lõkke ääres, kes lobises niisama, kes mängis toas kaarte/padjasõda, kes käis öömatkal :). Oli ütlemata tore, kuid pisut ka väsitav päev.

Järgmisel hommikul alustasime oma päeva mõnusa hommikusöögiga, peale seda pakkisime oma asjad kokku ning alustasime Simisalus oma viimast programmi, mis oli korraldatud RMK inimeste poolt. Noored jagati taaskord gruppidesse ning nad pidid lahendama erinevate meelte ja teadmiste abil ülesandeid, vastama küsimustele. Kuigi ilmaga olid natukene kehvad lood, sest õues sadas vihma, siis hoolimata sellest said noored kõik ülesanded täidetud ning hiljem kokkuvõtteid tehes tunnustati taaskord parimaid. Kui RMK programm oli läbi saanud seadsime meie, Simuna ja Väike-Maarja malevlased, oma sammud juba Vargamäe poole. Meie õnneks oli ilm vahepeal märgatavalt paremaks läinud, sest saime isegi pilve tagant piiluvat päikest näha. Vargamäel ootas meid juba uus programm, kus Vargamäele otsiti peremeest. Taaskord said noored gruppides töötada, cv-d koostada ning pidid ühe enda grupist saatma niiöelda töövestlusele. Kuna noored olid selleks hetkeks juba piisavalt väsinud siis ei tekitanud see programm neis erilist elevust, kuid siiski oli see jälle hea kogemus, õppimine läbi “mängu”. Peale programmi lõppu saime toeka ja ülimalt maitva lõuna Vargamäel ning seejärel suundusimegi juba kodupoole. Meie vahva kahepäevane seiklus saigi selleks korraks läbi.

Mina, kui juhendaja, pean tunnistama, et nii toredate ja avatud noortega on lausa lust ringi käia, sest ka meil Anuga oli lõbu laialt ja nautisime seda väljasõitu väga 🙂 🙂 Aitäh teile noored !

Veidi pilte ja videoklipp meie teekonnast:

 

MAI

5.mail käisime noortega mängimas MM Paintballis. Rõõmsate nägudega ning väga positiivselt meelestatud instruktorid ootasid meid  pikisilmi, sest olime esimeste seas kes said nende uut väliväljakut katsetada. Mängima olid tulnud noored nii Simunast, Väike-Maarjast kui ka Kiltsist. Kui algul olid noored skeptilised, kas rehvide vahel saab ikka sellise elamuse nagu nad olid oodanud, siis lõpuks kui esimene lahing olid peetud, oli  kuulda vaid noorte õhinat, käis kõva strateegiate välja töötamine ning noorte näod olid rahulolevad. Kuigi ilm oli imeline siis siiski segas pisut mängimist üsna kõva tuul. Suhteliselt võimatu oli kedagi konkreetset sihtida ning oma osavust näidata, sest tahes-tahtmata lendasid kuulid üks Elvasse ja teine Põlvasse.

 

11.05 käis noortekeskuses Anne Õuemaa, kes külastas meid projekti “Coachi mind” raames. Projekti kohta saad lugeda lähemalt siit. Ühisprojekti, eesmärk on luua nii noortekeskuste juhtidele kui ka noorsootöötajatele süsteemse lähenemisega jätkusuutlik nõustamissüsteem, mis tagab veelgi enam noorte vajadustest lähtuvad kohaliku tasandi tegevused. Koolitus toimub kolmel korral käesoleva aasta jooksul.
Esimesel kohtumisel tegime läbi väga palju praktilisi harjutusi, et mõista, kus me ennast ja oma meeskond hetkel näeme. Joonistusid välja mõned murekohad, kuid samas saime üksteiselt päris palju positiivset tagasisidet. See oli ülimalt armas ning siiras, sest olgugi, et me kõik teame, et hindame üksteist väga, siis saab see kõik hoopis uue väärtuse, kui inimene vaatab sulle silma sisse ning räägib sinu tugevustest, positiivsetest külgedest. See teeb lausa kohe pisut kohmetuks, kuid siiski tekitab hea, sooja tunde.
Teadsime seda kõike mis mainitud sai ka ennem, kuid nüüd saime justkui lisa kinnituse, et see mille poole me püüdleme on õige. See innustab meid veelgi enam murekohtadele lahendusi otsima.

13.05  suundusime me kontrollmatkale nimega “Kas hundil on pojad või kutsikad”. Matk on kingituseks Eesti riigi 100. sünnipäeva puhul. 2017. aasta kevadest sügiseni läbivad saja noortekeskuse noored üle Eesti kaks pikka RMK matkarada. Meie kingituse üldeesmärk on tutvustada noortele looduses liikumise võimalusi ja julgustada neid vaba aega rohkem looduses veetma. Rohkem matka kohta saad lugeda siit. Ühesõnaga meie otsustasime kontrollmatka läbida Ebavere Tervisespordikeskuse radadel. Et muuta matka põnevamaks tegime matka orjenteerumise näol. Tublid matkajuhid olid meile rajale jätnud küsimusi millele pidime vastuseid leidma. Esialgu oli plaanis tekitada väikest viisi võistluslik moment, kuid kuna rahvast nii palju kokku ei tulnud siis otsustasime ühtse meeskonnana tegutseda. Raja saime ilusasti läbitud ning kõik küsimused said vastuse. Ebavere rajad esitasid meie väikestele matkalistele paraja väljakutse, kuna vahepeal olime väga järskude küngaste otsas ning pidime sealt ju kuidagiviisi ka alla saama. Õnneks jäid kõik elu ja tervise juurde ning juba järgmine hundikutsikate matk ootab meid ees juba juuni kuus.

17.05 Toimus Simuna kooli ja Väike-Maarja Valla Noortekeskuste koostööl õpetlik filmiõhtu. Kuna hetkel on igasuguste mõnuainete tarvitamine noorte seas väga aktuaalne siis otsustasimegi, et sellel teemal tuleks rääkida ning arutleda. Filmiõhtu juhatas sisse Timo Kalter, kes hetkel töötab osaliselt Rakvere haigla intensiivravi osakonnas õena. Timol oli eelnevalt ette valmistatud PowerPoint esitlus millele toetudes tutvustas ta noortele viite erinevat, kuid väga laialdaselt levinud mõnuainet. Üritas, mis see Timo üritas, kuid noortega sel teemal arutleda väga ei saanud, sest kes ikka tahab vanemate ja õpetajate kuuldes sellist teemat lahata. Olgugi, et ettekande tegemiseks oli vaid pool tundi oli see väga heaks soojenduseks filmile. Vaatasime filmi Varesesaare Venelased, filmi kohta infot saate siit. Kuna tegu on dokumentaalfilmiga, siis olid paljud asjad noorte jaoks väga imelikud, naljakad, piinlikud. Kuulsin tagasisidena ka seda, et film oli raske ning lapsed ei saa sellest midagi aru. Ilmselt iseseisvalt ei saagi, see on tõsi, sellepärast palusime filmi vaatama ka lapsevanemad, et hiljem seda kõike analüüsida. Vanemaid oli vähe, kuid rääkides Simuna Kooli huvijuhiga mainis ta, et õpetajad võtavad selle oma südameasjaks, et seda kõike koos läbi töödata. Usun, et kui õpetajad noortega seda filmi veel analüüsivad jõuavad nad siiski asja tuumani. Kasvõi räägivad sellest, et see väike tüdruk, kes seal armsalt kaamerasse hingas ja noortele nõnda palju nalja tegi, elab korteris kus on külm, et tema ema ei pruugigi olla igal õhtul kodus ja isegi kui on siis ei pruugi ta olla adekvaatne. Film sisaldas pööraselt väikseid detaile millele tuleks noorte tähelepanu pöörata, sest ise nad ilmselt ei oska või ei taha neid endale teadvustada.
Kiidan väga Simuna Kooli, sest paremat koostööd noorte huvide eest väljas olevate asutuste vahel ei oskakski tahta. Suur aitäh ja kummardus Simuna Koolile 🙂

Maleva vestlused toimusid 19., 24. ja 25.mail. Toimus siis grupivestlus noortega, kes avaldasid soovi malevas osaleda. Vestlusi tuli noortekasse läbi viima väga armas naisterahvas Katrin Jaanimägi, töötukassast. Noored olid väga kohusetundlikud ning ilmusid õigeks kellaajaks vestlusele. Kui algul olid noored väga ärevil ning hirmunud siis üsna pea said nad aru, et asi ei ole üldse nii hull kui nad olid kartnud. Katrin küsis nende käest põhilisi küsimusi mida ka tava töövestlusel küsitakse ning juhtis nende tähelepanu ka erinevatele seadustele, selgitades neile nende kohustusi ning õigusi. Ühel vestlusel osales 7 noort ning aega vestluseks oli ~1,5h. Kõik said suurepäraselt hakkama ning vestluse arenedes muutusid noored ka julgemaks. Siiski toonitan, et vestluste põhjal me ühtegi otsust Malevasse pääsemise või välja jäämise kohta ei teinud. See oli noortele heaks kogemuseks, sest kindlasti tuleb neid olukordi veel, kui tulevikus peab töövestlusele minema. Noorte valimisel malevasse sai suures osas sai määravaks noorte endi poolt avaldusse kirjutatud põhjendused malevas osalemiseks. Mingil määral ka vanus, eelisseisus olid nooremad kandidaadid.

Maleva I vahetusse 12.-20. juuni ootame:
Andro Turu
Birgit Toming
Gerddo Kägu
Hanna Mälton
Janar Pall
Jonete Visnapuu
Joonas Palmisto
Karel Nõmmiste
Kristina Kaasik
Maris Nõmmiste
Rando Linnas
Rasmus Kaasik
Remo Ojaste
Kustav Kundla
Reno Tikka
Aleksander Kopso
Angela King
Emma Laansalu
Ingrid Treffner
Kerli-Karmela Savolainen
Marten Rikberg
Pert-Erik Purge
Regina Maasik
Richard Veelaid
Voldemar Pops

II vahetusse 21.-29. august ootame:
Rayan Veia
Merette Möldre
Age Uusmaa
Diana Hamidzanova
Kaarel-Andres Kelgo
Kelli Laansalu
Kristiina Raag
Külli Tark
Laura Kõiv
Markus Masing
Robin Haus
Egle Toomeniit
Anete Tomingas
Madli Matvejev
Armo Zirk
Birgit Veermets
Brita Moorits
Egle Kortin
Evelin Kortin
Karl-Martin Nurkma
Krislyn Kitsing
Marili Kiisk
Maria Meidla
Raine Hiiemäe
Annabel Kaare

24.mai käisime me Anuga Õuesõppe konverentsil Rakveres. Selle aasta teemaks oli “Tuli- sõber või vaenlane”. Igaühe elu on seotud looduselementidega – õhk, vesi, tuli, maa. Eelmisel aastal oli meie konverentsi teemaks vesi, käesoleval aastal on teemaks järgmine element – tuli. Eesmärgiks on hajutada õpetajate hirmu elava tule kasutamise ja tuleteema käsitlemise suhtes lasteaias.

TLÜ Rakvere kolledž õuesõppe konverentsi idee on jätkuvalt vahendada häid õuesõpetamise kogemusi koolitajatelt ja praktikutelt õpetajatele, kes need oma igapäevatöös kohe kasutusele saaksid võtta. ( http://www.tlu.ee/et/Rakvere-kolledz/Syndmused/7152/konverents-2017)

Olgugi, et enamus töötubadest olid suunatud enamjaolt alushariduse pedagoogidele, saime ka meie noorsootöötajatena palju häid ideid ning midagi mööda külge maha ei jooksnud. Mina osalesin kahes õpiõues, esimese õpiõue teema oli Veest ja tulest (erinevaid tule tegemise viise), seal andis meile oma teadmisi edasi Peep Tobreluts, kelle käe läbi õppisime me tegema erinevatest materjalidest tuld ning samuti saime ise teha lõkkeaseme. Olin päris uhke enda üle, sest olin ainus kellel see õnnestus ( kohe näha et maa laps) 🙂  🙂 Teiseks õpiõueks valisime Anuga Liis Vääna ja Reelika Lõhmuse õpiõue Põlev maja – lõimitud õppekasvatustegevus.  Seal tutvustasid lasteaiaõpetajad meile enda välja mõeldud lõimitud õppekasvatustegevust kuhu olid seotud peaaegu kõik valdkonnad. Kõige enam jäi meelde õpetajate välja mõeldud luuletus ning habemeajamisvahuga mängumaja katmine (imiteerides leeke) ning seejärel veega maja “kustutamine”.

 

Noortekeskused Simunas ja Väike-Maarjas puhkavad 12.juunist kuni 12. augustini 🙂 Soovime teile kõigile mõnusat suve !

 

Egle

Väike-Maarja valla noorte malev 2017

Alates tänasest algas noorte malevasse registreerimine. Registreerimine ainult internetis, kui vajad abi, siis ootame sind noortekas ning oleme nõu ja jõuga abiks. 🙂

Väike-Maarja Valla malev toimub kahes vahetuses:

12.-20.juuni ning
21.-29. august.

Kokku saab malevas osaleda 50 valla noort.

Malevas töö tegemiseks pead sa olema 13-15 aastane.
Registreerimine alates 24. aprill kuni 7.mai. KINDLASTI PÖÖRATA TÄHELEPANU, ET REGITREERIMINE LÕPPEB 7.MAIL KELL 00.00, hiljem laekunud avaldusi arvesse ei võeta. 

Täpsemad töökohad selguvad siis, kui malevasse registreerimine on lõppenud ning malevasse saanud noorte nimed välja kuulutatud. Malevas osalejate lõplik nimekiri selgub hiljemalt 1.juunil noortekeskuse facebooki lehel, blogis ja valla kodulehel.
MALEVAS OSALEMISEKS PALUN TÄIDA ÄRA ALLOLEV VORM! NB! Eriti oluline on vastata põhjalikult küsimusele „Miks sa soovid malevas osaleda?“ Kindlasti ära jäta tühjaks kontaktandmeid, muidu me ei tea, kellega ühendust võtta.

Ankeedi täitmiseks leiad siit:

https://docs.google.com/forms/d/1EUa5LyayUiaHvGm4FKZquIc3960bM-_jft7rfDGYEiA

Sel aastal toimub ka malevasse soovijatega töövestlus. Töövestlused toimuvad 19., 24. ja 25. mai Väike-Maarjas, Simunas ja Kiltsis. Täpse vestluse aja saadame igale noorele isiklikult ankeedis toodud kontaktidel.

Lisainfo telefonil või e-posti teel:
Marge Loo 558 0213
Egle Pent 5838 0207
Anu Loorits 520 7516
noortekeskus@v-maarja.ee

VEEBRUAR & MÄRTS 2017

Piljarditurniir Simunas ja Väike-Maarjas- Oleme püüdnud iga kuu vähemalt ühe piljarditurniiri korraldada, mis, peab tunnistama, on Simunas küll natuke paremini käima läinud kui Väike-Maarjas. Väike-Maarjas ostustasime me piljarditurniiri asemel hoopiski kaardimänguturniiri korraldada. Tuleb tunnistada, et noored on väga kavalad, sest ma ei saanud tükk aega arugi, et üks poiss mu selja taga oma telefoniga mu kaarte üles pildistab ja siis pilte oma kaaslastega jagab 😀 aga nii palju osav olin ma siiski, et suutsin vaatamata sellele mitte viimaseks jääda.
Simunas läks piljarditurniiri korraldamine päris edukalt, saime kõik üksteisega läbi mängida ning koondtabel joonistus tahvlile. Hiljem lugesime punktid kokku ning saime selguse, kes oli meist kõige osavam. Siiski osavõtu eest premeerisin kõiki osalejaid väikese šokolaadiga.

Fimosavist meisterdamine- Sõbrapäeva eel otsustasime meisterdada kas siis endale või oma sõbrale võtmehoidja, kõrvarõngad või lihtsalt ühe toreda kujukese. Kuna minule väga meeldib fimosavi siis võtsimegi nõuks need asjad fimost teha. Algul olid noored väga entusiastlikud, kuid kui nad nägid kui palju vaeva nõudis selle savi pehmeks mudimine ning selle lahti rullimine siis muutus koge see protsess nende jaoks jube tüütuks. Siiski suutsid nad ennast nii palju sundida, et oma asjad lõpetasid nad ära ning välja kukkusid ütlemata toredad võtmehoidjad ja ehted. Üks poiss oli veel eriti leidlik ning meisterdas hoopiski endale angry birdsi tegelasi, hamburgeri jms. See näitab väga hästi seda, et pole see meisterdamine midagi ainult “plikade” värk, kui oled piisavalt loova mõtlemisega saab igasugu vahvaid asju välja võluda. 🙂

Vastlad ebaveres- Veebruari lõpus käisime oma meeskonnaga tegemas mobiilset noorsootööd Ebaveres, kus toimus üks suur vastlapidu. Kuigi ilm oli sula ning igalpool oli lörts ning tänu sellele hakkasid jalad ikka väga kiiresti külmetama, möödus õhtu siiski väga positiivsete emotsioonide tähe all. Meie noortekaga ise meeskonda kokku ei pannud, kuid olime toeks korraldusmeeskonnale ning abistasime nõu ja jõuga. Mina ei olnud enne sellisel vastlapäeva tähistamisel käinud, kuid julgen kindlasti soovitada, sest see mõnus õhkkond ning feeling mille sealt saad on kindlasti väärt kodust välja tulemist. Niiet järgmine aasta hoidke silmad-kõrvad lahti ning osalege ka. Aga mida siis meie seal tegime… Olime eelnevalt käinud kokkusaamisel ning jõudsime järeldusele, et üritus saab korraldatud nii, et rada koosneb erinevatest punktidest. Seega saimegi me igaüks ühe punkti kus me siis mingit kindlat tegevust läbi viisime… Tegevusi ma siia kirjutama ei hakka, sest kes tahab teada mis vahvat sellel üritusel tehakse, peab järgmine aasta ise kohale tulema. 😛  Alustuseks olid ühised tegevused nagu soojendustants, seejärel teatevõistlus ning siis juba mindigi võistkonnaga rajale. Peale raja läbimist said kõik sooja suppi, kuklit ja teed. Lõpuks sai igaüks teha ka endale oma metsiku ning selle siis lõkkesse visata. (Metsik on Lääne-Eesti rahvapärimuses viljakushaldjas, keda kujutati meheks või naiseks rõivastatud õlest nukuna. Arvati, et kui see nukk asulast (nt külast) välja viiakse ja ära põletatakse, siis kaob ära igasugune viljatus ja ebaõnn). Peale seda toimus autasustamine ning vahvad, karvased tegelased laval kes õhtut juhtisid said võitjatel kätt suruda ning pilti teha.

Untitled

Maitsvad vahvlid- Kuna meie noortekeskuse tehnikavarasse lisandus vahvlimasin siis otsustasime noortega kohe ära proovida, kuidas masin toimib… Oleme proovinud nüüdseks ära nii isetehtud taigna kui ka vahvlipulbri. Mõlemad on väga maitsvad, seega kui aega on siis kindlasti võib ise proovida ( retsept siin) aga kui on kiire ja magusaisu kimbutab siis väga  maitsvad vahvlid tulevad ka pulbrist. Tüdrukud olid ise oma vahvlitega samuti rahul ning need kadusid taldrikult kui võluväel.

Öönoortekas-  Sel korral toimus öönoortekas Triigi spordihoones. Kui eelnevatel kordadel oleme teinud ööbimise eraldi noortekates siis sel korral otsustasime, et kogume noored kokku ning teeme ühise ürituse. Kui algul olid noored veidi skeptilised siis lõppkokkuvõttes sujus kõik hästi ning noored olid väga rahul, et selline ühine koosolemine toimus. Kogunesime kella 20.00-ks Triiki, sättisime end sisse, arutlesime ning panime kirja reeglid, seejärel suundusime alla spordisaali. Alustuseks mängisime Laagrikasvatajate koolituselt õpitud vahva plaksumängu, mis tuli noortel kümme korda paremini välja kui meil, täiskasvanutel. 😀 Siis mängisime ühe tekimängu, et üksteise nimesid paremini meelde jätta ja seejärel juba oligi aeg meeskonnad koostada ning teatevõistlusi läbi viima hakata. Teatevõistlused olid  küll väga tasavägised, kuid meie meeskond pidi siiski tunnistama teise meeskonna paremust. Pärast võistlusi andsime ohjad noorte kätte ning noored korraldasid spordisaalis väikese disko. Tüdrukud meisterdasid veel õhtul vahvleid teha. Diskot, pallimängu ja niisama üksteisega aja veetmist jagus umbes kella 4- 5-ni, seejärel oli kosta vaid vaikset nohinat. 🙂
Suur aitäh ka Aulele, kes meile lahkesti uksed avas ning lubas ruume kasutada 🙂
Kuna samal päeval käisime me ühel koolitusel kus mind natukene ära hirmutati, siis mul väga palju pildimaterjali ei ole, aga midagi ikka 🙂

Untitled1